Jäätmete ringlussevõtu terve olelusringi kokkutoomiseks ei piisa tänasest turunõudlusest – liigiti kogumise, võrgustike arendamise ja mõningate taaskasutustoodete tegemise kõrval vajame ka mõjutusvahendeid. Kuigi ringlussevõtu seisukohast on olemas suurema ja väiksema potentsiaaliga materjale, on jäätmete kui väärt tooraine ringlusse saamine ilma riigipoolsete raamistavate regulatsioonide ja puuduva turunõudluseta võimatu.

 Euroopa Liidu ringlussevõtu põhimõtted on iseenesest toredad: kogume rohkem liigiti ning arendame uusi võrgustikke ning sellest jääb mulje justkui olekski ringlussevõtt tehtud, ütleb AS Keskkonnateenuste arendusjuht Kalle Grents. „Reaalseks ringlussevõtuks aga peab olema kuskil ka keegi, kes selle kogutud materjali tooteks teeb, mis omakorda eeldab, et toodetele on ka turg.“

Kalle Grentsi sõnul sõltub Eesti jäätmete turg täna ringlusse suunamisel sisuliselt välisturgudest. „Kohapeal liiguvad ringlusse vaid üksikud jäätmeliigid või väga väikesed kogused ning suuri arenguid kuskilt oodata ei ole. Selles osas saame vaadata riigi ja ka kogu Euroopa Liidu poole – vajame terviklikku ringmajanduse arengustsenaariumi koos mõjutusvahenditega,“ sõnas Grents.

„Seni kuni räägime, et võiks ja peaks, ei juhtu midagi: konkreetsed eesmärgid koos mõjutusvahenditega on olulised nii jäätmekäitluse eest vastutavatele kohalikele omavalitsustele, kellel on vajaka teadmistest ja tahtmisest süsteeme reaalselt toimima panna, kui ka ettevõtjatele. Omavalitsus vajab suuniseid ja muidugi ka raha, et liigiti kogumist paremini korraldada, ettevõtted aga vajavad kindlust, et investeerida. Praegune turu- ja konkurentsiolukord on ettevõtjale liiga riskantne, et investeeringuid – näiteks mõnda suurde tehasesse – ette võtta.“

„Meil on Eestis justkui olukord, kus peidame pead liiva alla, kui räägitakse, et ka Eestis jäätmed tekivad ning vajavad käitlust – loomulikult saame me ringlussevõtu vajalikkusest aru, kuid praktiliste jäätmete ringlusse võtu lahenduste arutelul – näiteks on vaja ehitada selleks tehas – hakkab kõlama seisukoht, et see toimugu kusagil mujal, mitte meie vahetus läheduses või veel parem – üldse mitte Eestis,“ sõnas Kalle Grents.

Tänased ringlussevõtu näited

Eestis on praktilise ringlussevõtu poole pealt näidata ette hea tase metall- ja pabermaterjalide ringlusse võtul, kus on olemas ka turulahendused, sest liigiti kogutud materjal on piisavalt suurtes kogustes, tooraine on lihtsasti käideldav ning kõrge positiivse väärtusega.

 „2019. aastal eksporditi Eestist ringlusesse ca 67 000 tonni paberit ning ca 400 000 tonni metalle, ent see ei tähenda, et me välisturgudele eksportimise mõjudest haavatavad poleks – arvestades nii soomlaste paberitööstuse streiki või Aasia turgude pöörduvat mõju. Materjalil on väärtus ka siin kohapeal ning meil oleks aeg edendada ka oma lokaalseid ringlussevõtu võimalusi,“ ütleb Grents.

Näiteks peab Grents märkimisväärse potentsiaaliga toormaterjaliks biolagunevaid köögi- ja haljastusjäätmeid, millest saab toota nii komposti, biogaasi kui ka vedelväetist. „Biojäätmete ringlussevõtu potentsiaal on ülisuur, kuna liigiti kogutuna on seda jäätmeliiki võimalik ringlusse võtta 100% ning biolaguneva väljavõtmisel tekkekohas tekib võimalus sorteerida ja ringlusse võtta ka ülejäävaid segaolmejäätmeid. 2020. aasta uuringu põhjal sisaldub olmejäätmetes 32% ehk ca 150 tonni biojäätmeid – see tähendab ressurssi, mis täna jääb ringlusse võtmata.“

Ringlusse võtmise keerukuse koha pealt on märksa probleemsemateks materjalideks näiteks määrdunud ja komposiitsed plastid, tekstiil, erinevad ehitusmaterjalid ning puidujäätmed teiste seas. „Nende materjalide ringlussevõtul on igaühel oma häda: kas on materjalil negatiivne turuväärtus, puudu väljundkanalid, puudu regulatsioonid või regulatsioonid niivõrd karmid, et ringlussevõtt on sisuliselt võimatu – ootused on aga sellised, et jäätmetest saadav materjal oleks puhtam kui looduslik,“ möönab Grents ning leiab, et see on koht, kus riigil on mängida võtmeroll ja näidata sealjuures ka reaalselt eeskuju ringlussevõetud materjalide turunõudluse tekitamisel oma hangete kaudu.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta