Karula rahvuspark on Eesti väikseim, asudes riigi lõunaosas, Valga ja Võru maakonna piiril Karula kõrgustiku alal. Rahvuspark, mis on 111 ruutkilomeetri suurune, asutati 1993. aastal, eesmärgiga säilitada Lõuna-Eestile iseloomulikke metsa- ja järverikkaid kuppelmaastikke ning traditsioonilisi talumaastikke.

Suurema osa rahvuspargi pindalast hõlmab loodusmaastikega ala. Tüüpiline loodusmaastik ulatuslike metsa-alade, järvede ja soodega asub rahvuspargi lõunaosas, põhjaosas Õdre järve ning ida-kirdeosas Kaugjärve ümbruses.

Veekogud

Suurim veekogu ja parimaks hinnatud suplusjärv on liivase kaldaga Ähijärv (176 ha). Heaks suplusjärveks peetakse ka Õdre järve. Sügavaim (18 m) ja ühtlasi ka selgeima veega on rahvuspargi põhjatipus asuv Savijärv.

Kuna Karula rahvuspark asub kõrgustikul, siis suuri jõgesid siin pole - on vaid väiksemad ojad ja kraavid. Siiski saavad siit alguse Koivasse suubuv Ahelo ja Mustjõgi ning Hargla oja ja Väike-Emajõkke suubuv Haabsaare oja.

Ähijärv
Ähijärv 

Metsad

Metsad katavad 70% kaitseala kogupindalast. Rahvuspargis põhja pool asub madalkünklik palu- ja laanemetsade piirkond.

Läänest itta ulatub Rebäsemõisa-Mähkli-Kaika-Jõeperä piirkond, milles on esindatud peamiselt kupleid katvad arumetsad ning kuplite vahel kõdu- ning madal-soometsad. Tegemist on pärandkultuurmaastikuga, mis on olnud pikaajalise inimmõju all ning paljud kooslused on tekkinud just selle tagajärjel.

Lõunapoolne metsamassiiv, mille peamisteks tunnusteks on reljeefi iseärasustest tingitud metsatüüpide muutlikkus ning suurem loodusmetsade osakaal, hõlmab peaaegu poole kogu rahvuspargi territooriumist. Seal paiknevad kaitseala ainuke loodusreservaat (Pautsjärve) ja suurem osa sihtkaitsevöönditest. Loodusmetsade säilimine on paljuski tingitud reljeefist tulenevatest raskustest metsade majandamisel. Metsatüüpidest on siin enim esindatud palu- ja siirdesoometsad, samuti rabametsad.

Sood ja rabad

Karula rahvuspargi pindalast moodustavad sood 6%. Suuremad sood on Äestamise, Arukülä ja Pautsjärve soo.

Järvede kinnikasvamise tagajärjel tekkinud soode osakaalu rahvuspargis hinnatakse umbes kahele kolmandikule soode koguarvust. Enamus soid on tekkinud järvede kinnikasvamisest, vaid tasandikel on domineerinud maismaaline soostumine. Kohati on suurepinnaliste kuplite järskudel nõlvadel ka allikasoid.

Madalsoodest väärivad esiletõstmist Ähijärve läänekalda, Väike-Apja, Palo taguse ja Kaugjärve edelakalda sood. Õõtsiksood asuvad Õdrejärve, Kaatsi järve, Küüdre järve, Viitkajärve jt. järvede kallastel. Haruldane on Ähijärve loodekaldal asuv allikasoo. Suuremad rabad on Äestamise soo, Sikksaare soo, Saarjärve raba, Küünimõtsa soo, Tiganiku soo jt. Karula maastike kõige eripärasemad ning ainulaadsemad on kuplistikes paiknevad järvetekkelised väikesood.

Niidud

Karula rahvuspargis on levinud Lõuna-Eestile tüüpilised paluniidud, kuivad ja niisked pärisaruniidud (Köstrejärve, Rebasemõisa, Madsa, Lajassaare, Kaika-Sibula jt.), sh. sürjaniidud, liigivaesed soostunud niidud ja sooniidud (Kaika, Jõeperä, Sibula, Mähkli, Viitka jt.). Niitude levik seostub reljeefi ja mullastikuga.

Poollooduslikke niidukooslusi on rohumaade hulgas võrdlemisi vähe, sest põldheinakasvatus muutus Lõuna-Eestis üldlevinuks juba üle 100 aasta tagasi. Endistele niitudele on rajatud metsakultuure, osa neist on võsastunud, osa kasutatakse endiselt heina- või karjamaana. Suhteliselt rohkem on säilinud niiskeid pärisaruniite, sooniite ja soostunud niite, kuid endised ulatuslikud sooheinamaad (Apja soos, Pehmejärve ümbruses, Haanja soos jm.) on muutunud madalsoometsadeks.

Taimestik

Karula rahvuspargist on leitud 431 erinevat soontaime. Puu- ja põõsarinde liike on leitud kokku 38. Nendest kuuluvad kaitse alla harilik näsiniin ja künnapuu.

Puhma-rohurinde liike on leitud kokku 393. Eestis kaitsealuseid liike esineb nimekirjas 30, neist Eesti Punase Raamatu liike on tuvastatud 8: balti sõrmkäpp, täpiline sõrmkäpp, Russowi sõrmkäpp, austria sõnajalg, harilik käoraamat, soohiilakas, tui-tähtpea ja väike vesikupp. Eestis väga haruldase liigi harulise võtmeheina üks kolmest Eestis teadaolevast kasvukohast on Karulas.

Karula rahvuspargist on leitud 140 samblaliiki, Eesti Punase Raamatu liike on registreeritud 8: Helleri ebatähtlehik, lõhnav maakarikas, pisitiivik, läikiv kurdsirbik, kolmis-tahuksammal, sulgjas õhik, soosammal ja Ruthe põikkupar. Inimpelglikke samblaliike on leitud 26.

Loomastik

Rahvuspargist on leitud nii kaitsealuseid kimalasi (Schrencki kimalane) kui ka 4 kuklase liiki, kes on kaitse all-  palukuklane, arukuklane, karukuklane ja liivakuklane.

Karula veekogudes elab 11 liiki karpe, nendest õhuke järvekarp on Eesti Punase Raamatu liik.

Teod on esindatud 17 liigiga, neist lombi-keeristigu, keeris-lametigu ja manteltigu on Eesti Punase Raamatu liigid.

Kaane on Karulas teada kahte liiki. Neist apteegikaan on II kaitsekategooria liik. Köstrejärvest on leitud pisikaani.

Karula kalastikus domineerivad Eesti siseveekogudele omased liigid. Kokku on siit leitud 21 liiki kalu. Levinumateks on ahven, särg, haug, koger, linask, vähem levinud on kiisk, latikas, viidikas, koha, roosärg, hõbekoger, trulling ja angerjas.

Karula veekogudes elab kolm Euroopa Liidu loodusdirektiivi kalaliiki: need on hink, võldas ja vingerjas. Nende kalaliikide kaitsemine ei ole oluline mitte üksnes Eestile vaid kogu Euroopale.

Mitmetest veekogudest võib leida ka jõevähki, kuid võrreldes varasemaga on jõevähk alles jäänud vaid vähestesse järvedesse. Varem on vähk elanud Papijärves, Rebäsejärves, Suures Pehmejärves, Kallete ja Savijärves, Viitkä- ja Linnajärves, Saarjärvedes ning peaaegu kõigis püsiva vooluga ojakestes ja kraavides.

Kalastiku seisundit halvendab ja jõevähi arvukust vähendab kalapüügieeskirjade rikkumine, valed püügikoormused ja -ajad, haiguspuhangud ja veekogude reostumine.

Kahepaikseid on leitud rahvuspargist 7 liiki, siin eriti laialt levinud mudakonn on Eesti Punase Raamatu kaitsealune liik ja tema kaitsemine on oluline ka Euroopa tasandil.

Roomajaid on teada kolme liiki: rästik, vaskuss ja arusisalik, arvukaim neist on viimane. Lisaks nendele on kohatud ka nastikut.

Kahepaikseid ja roomajaid ohustavad peamiselt inimeste teadmatus ning sihilik hävitamine, kalade koordineerimatu sisseviimine veekogudesse ning veekogude hooldamine ebasobival ajal.

Karula rahvuspargis on registreeritud 157 linnuliiki. Aastatel 1991-2000 on siin haruldastest kaitsealustest liikidest registreeritud kindla pesitsejana kalakotkas, väike-konnakotkas ja must-toonekurg. Võimalik pesitseja on kaljukotkas.

Veel pesitseb Karulas rukkirääk, kolmvarvas-rähn, valgeselg-kirjurähn, õõnetuvi, metsis, sookurg jt.

Olulised lindude arvukuse reguleerijad on väikeimetajad (rebane, metsnugis, kährikkoer ja mink), kellede arvukus peab olema pideva kontrolli all. Paljude lindude jaoks on oluline puutumatute metsade ja hooldatavate pärandkultuurmaastike säilimine.

Karula rahvuspargis on registreeritud 42 liiki imetajaid. Kaitsealustest liikidest on esindatud põhja-nahkhiir, tiigilendlane, veelendlane, suurvidevlane, suurkõrv, pargi-nahkhiir, neist Eesti Punase Raamatu liigid on tiigilendlane ja suurvidevlane. Poolveelistest imetajatest on  Eesti Punase Raamatu liik saarmas.

Tüüpilisemad suurimetajad rahvuspargis on põder, metskits, metssiga ja ilves. Väikeimetajatest on tavalisemad rebane, kährik, tuhkur, halljänes ja orav. Karula on sobiv elupaik koprale, kelle arvukus alal on ületanud 100 isendi piiri. Vaatamata kasulikule mõjule järvede seisundile ja  paljudele vees elavatele loomaliikidele on mitmes piirkonnas kopra tegevuse mõju metsakooslustele ebalooduslik ja vajab seega piiramist.

Õppe-ja matkarajad

Karula rahvuspargis on olemas 4 infopostide ja viitadega tähistatud õpperada. Rahvuspargis on rajatud 2 jalgrattamatkarada (38 km ning 13 km) ja jalgsimatkarada (36 km). Talvel on avatud 5 km pikkune suusamatkarada.

1.    Perajärve metsarada tutvustab peaasjalikult metsakooslusi ning annab ülevaate metsade erinevatest kasutusviisidest.

Raja pikkus on 4 km.

2.    Tornimäe matkarada on pärandkultuurmaastikel looklev rada, mis viib matkaja vanade talukohtade ja järvede juurde. Rajal asub ka vaatetorn.

Raja pikkus on 6 km.

3.    Ähijärve teerada tutvustab Ähijärve kandi loodust ning küla ajalugu, sealhulgas kohalikku rahvapärimust.

Raja pikkus on 3,5 km.

4.    Lüllemäe külarada on kultuurilooline, asukohaks ajaloolise Karula kihelkonna keskus.

Raja pikkus 2 km.

5.    Pikk jalgrattarada kulgeb mööda metsa- ja maanteid Karula rahvuspargi südames ning juhatab matkaja läbi künkliku külamaastiku ja lõputute loodusmaastike.

Raja pikkus on 38 km.

6.    Lühike jalgrattarada kulgeb mööda Karula maanteid ja metsateid Karula rahvuspargi südames.

Raja pikkus on 14 km.

7.    Pikk jalgsimatkarada kulgeb mööda Karula maanteid, metsateid ja –radasid. See on parim võimalus omapäi kogeda Karula looduse ja kultuuri rikkust.

Raja pikkus 38 km.

Õppe- ja matkarajad on tasuta kõigile külastajatele. Karula rahvuspargi keskus on avatud: E-N kell 9-16 ja R kell 9-15.

Lisainfot saad Karula rahvuspargi kodulehelt.

Allikana kasutatud Karula rahvuspargi kodulehel olevat infot ning infovoldikuid.

Keskkonnaministeeriumi eestvedamisel toimus 27.-28. mail Haanjas ka koolitus ajakirjanikele teemal "Metsakool: erametsandus – kas ainult eralõbu?".

Ajendatult rahvusvahelisest metsa-aastast keskenduti põhjalikumalt metsanduse teemadele.

Pilte koolituse raames toimunud õppereisist väikemetsaomaniku Erki Sokka juurde saab vaadata siit ning retkest koos Mati Urbanikuga Karula rahvusparki siit.

Sarnased artiklid