Karusloomafarmide keelustamise eelnõu läbis täna riigikogus teise lugemise. Seaduseelnõu näeb ette karusloomafarmide keelustamist aastaks 2026. Sellesisuline eelnõu on riigikogus käsitlemisel juba kolmandat korda. 

  • Loomakaitse
  • 19. mai 2021
  • Foto: Pixabay, CC Public Domain

Loomakaitseorganisatsioon Nähtamatud Loomad esitas möödunud aastal riigikogule petitsiooni, millele Eestimaalased andsid enam kui 6000 digiallkirja. Et eelnõu menetlemiseks on vaja 10000 allkirja, siis karusnahafarmide keelustamine täitis selle kvoodi kuuekordselt.

Riigikogu keskkonnakomisjoni esinaise Yoko Alenderi sõnul on aeg karusloomafarmide keelustamiseks küps ja seekordne arutelu on riigikogus jõudnud senisest kaugemale.

«Varasematega võrreldes on praegune katse aga märksa edukam, sest kui eelmisel kahel korral lükati karusloomade kasvatust keelav eelnõu tagasi, siis täna läbis see teise lugemise. Kolmandale lugemisele jõuab see eelnõu praeguse plaani kohaselt juuni algul ja loodetavasti saab siis ka lõpliku heakskiidu,» selgitas Alender.

Karusloomafarmide keelustamise eelnõu liigub nüüd edasi kolmandale lugemisele. Lõpphääletus leiab riigikogu suures saalis aset 2. juunil.

Alender viitas ühtlasi Kantar Emori selle aasta märtsis tehtud küsitlusele, mille tulemuste järgi arvab 75 protsenti Eesti elanikest, et karusloomakasvatus naha saamise eesmärgil peaks olema. Eestis kasvatatakse Tallinna Loomaaiaas liigi säilitamiseks ja loodusesse taasaasutamiseks Euroopa naaritsaid ja see tegevus jätkub ka pärast eelnõu vastu võtmist.

Tööstusharuna on karusloomakasvatus Eestis oma tegevust sisuliselt lõpetamas, rääkis Alender. «See tähendab, et keelustamisel ei ole enam erilist negatiivset mõju näiteks töökohtade kao näol, kuna neid on hetkel vaid kümmekonna ringis ning enamiku sektoris töötavate inimeste jaoks ei ole see enam põhisissetulekuallikas,» ütles ta.

Selles valdkonnas tegutsevate ettevõtjate jaoks lepiti kokku viie aasta pikkune üleminekuaeg, et ettevõtjad saaksid karusloomafarmid sulgeda ja oma tegevuse sujuvalt ümber kujundada, lisas Alender.

Loomuse juhi Kristina Meringu sõnul oleks karusloomafarmide keelustamine võit kogu Eestile: «Sellega näitaksime ennast parimast ja tugevaimast küljest, sest astuksime välja nõrgemate kaitseks. Rõõm on näha selle mõtteviisi üha kasvavat levikut Eestis, nii riigikogu liikmete kui ka teiste sihtrühmade seas,» kommenteeris Mering.

Karusloomafarmid on tänaseks keelustatud Suurbritannias, Prantsusmaal, Norras, Hollandis, Austrias, Horvaatias, Sloveenias, Makedoonias, Serbias, Bosnia ja Hertsegoviinas, Slovakkias, Luksemburgis, Belgias, Tšehhis. Taanis ja Rootsis on keelustatud rebasefarmid.