Kaheksatunnisest tööpäevast veedab keskmine kontoritööline tunni internetist artikleid lugedes, 44 minutit sotsiaalmeedias, 40 minutit eraasjadest rääkides ning umbes 26 minutit uut töökohta otsides. Produktiivne on keskmine kontoritöötaja vaid 2 tundi ja 53 minutit päevas.

Rohelistel on alternatiiv aja raiskamisele. Kuuetunnine tööpäev või neljapäevane töönädal.

Valikut aitab lihtsustada järgnev teaduspõhine informatsioon:  

Uurimused kuuetunnisest tööpäevast on näidanud, et  üleminek lühendatud tööpäevale tõstab töötajate produktiivsust, vähendab haiguspäevi või muul põhjusel töölt puudutud päevade arvu ning parandab töötajate tervislikku seisundit ja vähendab tööstressi taset. Produktiivsus võib tõusta koguni 64% ja töötaja üleüldine rahulolu eluga 20%.

Uurimused neljapäevasest töönädalast on näidanud, et see on kasulik nii inimestele, ühiskonnale tervikuna kui ka planeedi looduskeskkonnale. Kahanevad tervishoiukulutused ja süsinikuheide inimese kohta. Võidab ka tööandja, sest kommunaalkulud vähenevad terve päeva võrra!

Paljudes riikides on viimastel aastatel hakatud üha enam läbi viima pilootprogramme, eesmärgiga uurida lühendatud tööpäevade või ka näiteks neljapäevaste töönädalate mõju töö produktiivsusele ja töötajate stressitasemele ning heaolule tööl. Rootsis, Uus-Meremaal, mõnedes USA osariikides, Inglismaal, aga ka mujal on teadlaste valvsa silma all korraldatud mõnest kuust kuni paari aastani vältavaid lühendatud tööaja uurimisprojekte. Uuringute tulemusel on selgunud, et 8-tunnised kontoripäevad on efektiivseimad juhul, kui töötajatele võimaldatakse teha piisavalt lühipause töö vahele – iga tunni aja töö kohta 15 minutit pausi.

Pauside tegemine on vajalik, kuna ajule tuleb anda puhkust suurt keskendumist nõudvate ülesannete vahel. Kui pause ei võimaldata, võtavad töötajad neid tööajast niikuinii. Ohio ülikooli infokogu selgitab, et keskmine kontoritööline veedab oma 8-tunnisest tööpäevast üle tunni aja internetist artikleid lugedes, 44 minutit sotsiaalmeediat tarbides, 40 minutit eraasjadest rääkides ning umbes 26 minutit uut töökoha otsides. Keskmine töötaja on 8-tunnisest tööpäevast produktiivne vaid 2 tundi ja 53 minutit.

Produktiivsus tõuseb, haiguspäevad vähenevad

Rootsi teadlaste poolt ette võetud uurimused 6-tunnisest tööpäevast on näidanud, et teatud tingimustes võib üleminek lühendatud tööpäevale tõsta töötajate üldist produktiivsust, vähendada haiguspäevi või muul põhjusel töölt puudutud päevade arvu ning parandada töötajate tervise seisundit ja vähendada tööstressi taset. Tõsi, lühendatud tööpäevad ei sobi ilmselt kõikides valdkondades. Stockholmi Ülikooli Stressiuuringute Instituudi teadlane Dr Aram Seddigh arvab, et 6-tunnised tööpäevad võiksid kõige paremini toimida sellistes organisatsioonides, kus toimub vahetustepõhine töö – tuled tööle ja kui tunnid täis, lähed koju. Näiteks haiglates või hooldekodudes. Start-up stiilis kontoritöö puhul, kus töötunnid ja tööajad on niigi üsna paindlikud ja tööaeg ning isiklik aeg segunema kipuvad, ei pruugi aga lühendatud töötundidest töökusele kasu olla.

Rootsis hiljuti lõppenud uurimuses Svartedaleni’ hooldekodus pandi hooldusõed 18 kuuks 6-tunnisele töögraafikule, lünkade täitmiseks võeti tööle ka lisatööjõudu. Uurimuses osalenud tööliste üldine rahulolu tõusis 20%, haiguspäevade arv kahanes ning tööpostil olles oldi koguni 64% produktiivsemad. Hoolealustele mõjus programm samuti hästi, kuna hooldajad olid motiveeritumad, korraldades varasemast rohkem jalutuskäike looduses ja muid rekreatiivseid tegevusi. Uus-Meremaal korraldati möödunud aastal ettevõtte Perpetual Guardian kollektiivi seas sarnane testprojekt, mille käigus selgus, et töötajate stressitase langes 7% ning võimekus töö- ja eraeluga edukalt hakkama saada tõusis 54’lt 78%’ni.

5-päevane töönädal koos 8-tunnise tööpäevaga on ajale jalgu jäänud

Ka praegu asetleidval Maailma Majandusfoorumil Davosis tõid eksperdid Rutger Bregman ja Adam Grant samuti välja lühema tööaja tõendatud eelistena produktiivsuse ja loovuse kasvu. Eksperdid väidavad, et lühema tööajaga kaasnev kvaliteetsem vaba aeg suurendab ka töötaja lojaalsust organisatsiooni suhtes, mis taaskord väljendub töö tulemuslikkuses.

Inglismaa organisatsioon New Economics Foundation on olnud 4-päevase töönädala propageerimises eesrindel juba aastaid. Organisatsiooni kodulehel seisab, et 5-päevane töönädal koos 8-tunnise tööpäevaga on arvestades töökultuuri ja tehnoloogia arengut viimastel aastakümmetel oma aja ära elanud. Inimesed on täna 2,4 korda produktiivsemad kui pelgalt 50 aastat tagasi, samas ei ole töötundide koguarv selle aja sees vähenenud. Inimeste töökultuur on viimastel aastakümmetel tugevalt muutunud, pressides igasse tööpäeva üha enam produktiivsust.

Psühholoogid on aga veendunud, et liiga palju stiimuleid ning võimaluste puudumine anda ajule piisavat puhkust on enim seotud stressi tõusuga tööstusmaades, kusjuures tööstress on üks peamiseid stressipõhjustajaid ning stress üldiselt üks peamiseid haigustekitajaid arenenud maailmas. New Economics Forum’i hinnangul on nihe 4-päevasele töönädalale kasulik nii inimestele, ühiskonnale tervikuna kui ka planeedi looduskeskkonnale. Näiteks on uurimused leidnud tugeva seose pikemate töötundide ja kõrgemate süsinikuheitmete vahel. Enam vähem kõik taolised uurimused ja projektid aga näitavad selget trendi tervishoiukulutuste kahanemisele vähendatud töötundidega töötamise puhul.

Aga mida arvad sina ?

Kasutatud kirjandus

onlinemasters.ohio.edu/blog/benefits-of-a-shorter-work-week/
www.equaltimes.org/swedish-researchers-examined?lang=en
www.bbc.com/news/business-38843341
www.theguardian.com/world/2018/jul/19/work-less-get-more-new-zealand-firms-four-day-week-an-unmitigated-success
neweconomics.org/2018/11/five-reasons-why-nef-supports-the-4-day-week-campaign

Sarnased artiklid