Eestis moodustab toit leibkondade tarbimiskuludest keskmiselt neljandiku. Samal ajal on Eesti üks neljast Euroopa Liidu riigist, kus puudub toidule tervikuna või põhitoiduainetele käibemaksuerand. Rimi kutsub riiki üles langetama põhitoiduainete käibemaksu vähemalt 10% tasemele, et aidata leevendada majapidamiste rahalist koormust, tagada kvaliteetse ja tervisliku toidu kättesaadavus kõigile elanikele ning toetada Eesti tootjaid.

Viimaste aastate kiire inflatsioon on muutnud igapäevased kulutused suurele osale Eesti inimestest koormavaks. Toit moodustab leibkondade kuludest järjest suurema osa, mis tähendab, et maksumuudatused mõjutavad otseselt inimeste toidulauda. Tänavu suvel tõuseb käibemaks 24 protsendini, mis suurendab veelgi survet tarbijatele. Samal ajal on mitmed Euroopa riigid otsustanud langetada põhitoiduainete maksumäärasid, näiteks. Prantsusmaal, Saksamaal, Poolas ja Portugalis on põhitoiduainete maksumäär alla 10%, Rootsis 12% ja Soomes 14%.

Rimi Eesti juhi Kristel Metsa sõnul mõjutab toidu kallinemine enim just madalama ja keskmise sissetulekuga peresid, kelle igapäevased ostud on muutunud tagasihoidlikumaks.

„Selgelt on näha, kuidas inimeste ostukäitumine on muutunud. Tarbijad eelistavad üha enam kampaaniatooteid ning soodushinnaga kaubad moodustavad juba pea poole Rimides müüdavast valikust. Hinnatundlikkus on rekordiliselt suur ja inimesed on valmis oma harjumusi kohandama, et kulusid paremini kontrollida,“ selgitab Mets.

Käibemaksu langetamine põhitoiduainetele võimaldaks kaupmeestel pakkuda soodsamaid hindu ilma, et see mõjutaks negatiivselt nende majandustegevust. Rimi hinnangul peaksid piima- ja lihatooted, puu- ja köögiviljad ning teised igapäevasesse ostukorvi kuuluvad kaubad olema maksustatud mitte rohkem kui 10% käibemaksuga. Kristel Mets rõhutab, et tervisliku toidu kättesaadavus ei tohiks olla majanduslike võimaluste küsimus.

„Leiva ja luksusauto käibemaks ei peaks olema sama. Kui Eesti riik langetaks põhitoiduainete käibemaksu, jõuaks hinnalangus otse tarbijateni. Rimi annab siis oma osa ja lubab, et soodsam maksumäär jõuab madalamate hindadena meie lettidele,“ kinnitas Mets.

Samuti toetaks see samm  Eesti toitutootjaid, kuna enamik põhitoiduaineid jõuab meieni kohalike tootjate vahendusel. 

Eesti on viimastel aastatel olnud Euroopa üks kiirema toidu hinnatõusuga riike. 2022. aastal kasvasid toiduhinnad 19,4%, 2023. aastal 15,2% ja 2024. aastal 3,2%. Käibemaksumäära tõstmine 24 protsendini tähendab, et toidu kallinemine jätkub, mõjutades enim neid, kelle eelarve on niigi pingeline. Kuna enamik Euroopa riike on leidnud viise, kuidas madalamat käibemaksumäära rakendada, on aeg ka Eestil teha otsus, mis toetaks inimesi ja tagaks neile taskukohase ning kvaliteetse toidu.

Sarnased artiklid