Sel aastal on Eesti Tööinspektsioon registreerinud üle kümne tööõnnetuse päevas. Neli neist on lõppenud surmaga. Tööinspektsioon on alustanud kampaaniat “Tunne oma õigusi – tervislikud ja ohutud töötingimused”, et tööandjad ja töötajad teeks kõik endast oleneva ohutute ja tervislike töötingimuste tagamisel ning tööõnnetuste ja kutsehaiguste vähendamiseks.

“Kahjuks on tööõnnetused Eestis kasvav trend,“ kommenteerib vajadust kampaania järele Tööinspektsiooni teabeosakonna juhataja Andres Kraas. „Põhjuste otsimisel ei saa üheselt näpuga näidata ei tööandjale ega töötajale. Praktikas tuleb ette nii juhtumeid, kus tööandja on töökeskkonna ja -ohutuse nõudeid eiranud, kui ka olukordi, kus töötajale on kaitsevarustus välja jagatud, aga ta ei suvatse seda kasutada. Ühel või teisel puhul on õnnetus kerge juhtuma ning see puudutab valusalt mõlemaid pooli. Töötervishoiu ja tööohutuse vallas saavutame häid tulemusi üksnes siis, kui tööandjad ja töötajad tegutsevad koordineeritult ning üheskoos.”

Kampaania provokatiivses pealkirjas peituv allegooriline küsimus “Töö tapab tegijat?” kutsub kõiki tööturu osapooli teadvustama, mida saame teha selleks, et töö ei tapaks ega sandistaks, vaid tõesti kiidaks oma tegijat.

Riskianalüüsi tegemata jätmine on kuritegu

Veel praegugi on paljudel Eesti ettevõtetel kohustuslik töökeskkonna riskianalüüs tegemata. See tähendab, et riskid on maandamata ning tööõnnetuste juhtumise tõenäosus on suur. Töökeskkonnas peituvad riskid pole ainult tööandja probleem, vaid neid peavad enesele teadvustama ka töötajad. Paljud ettevõtjad ei tea, et riskianalüüsi tegemine on kohustuslik, ega tea ka, et mikro- ja väikeettevõtetel on võimalik taotleda riskianalüüsi tegemiseks kuni 10 000 eurot toetust.

Tööandja peab korraldama töötajate tervisekontrolli

Lisaks riskianalüüsi vajadusele pööratakse kampaanias tähelepanu töötajate kohustuslikus tervisekontrollis käimise olulisusele kutsehaiguste ennetamisel ning tuletatakse meelde, et tööõnnetusest teatamine ei ole mitte ainult vajalik, vaid ka seadusega kohustuslik. Tööandja peab saatma töötaja tervisekontrolli ja töötaja peab sinna ka ilmuma.

Paljud töötajad ei kasuta isikukaitsevahendeid.

Olgugi et tööandja on töötajatele isikukaitsevahendid kätte andnud, ei pea osa töötajatest nende kasutamist vajalikuks. Kindlasti on ka see üks põhjuseid, miks üle poole tööõnnetustest juhtub töötaja enda süül.

Tööõnnetusest teatamine on kohustuslik

Vähe teadvustatud on ka tõsiasi, et tööõnnetuse korral peavad nii tööandja kui töötaja teavitama Tööinspektsiooni. Tööandja on kohustatud tegema uurimise hiljemalt 10 tööpäeva jooksul arvates õnnetuse toimumise päevast ning esitama allkirjastatud raporti Tööinspektsioonile. Lisaks jääb tööõnnetuse varjamisel saamata ka töötajale ettenähtud hüvitis. Tööandjat võib tööõnnetuse varjamise eest karistada kuni 2000 euroga.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta