Üks võimalik põhjuseid, miks meil taastuvenergia kasutuselevõtt on takerdunud võib seisneda ka selles, et elektrijaamu on alati rajanud energeetikud ja ehitajad. Tänapäeval jäävad aga insenerid hätta kogukondadega, kes kilovattide asemel tahavad rääkida hoopis sellest, kas elektrijaam on ilus ja nende kodukohta sobib. 

Rohepöörde saates Rohevälk arutlesid sel teemal arhitekt Indrek Allmann ja kunstnik Laura Kuusk. Selgus, et ilu polegi alati üks ja seesama. Ilu mõiste on seotud ka eetika ja kasuga ehk asjad, mis tunduvad alguses koledad, võivad muude väärtuste kaudu muutuda ka ilusaks. Indrek Allmann tõi üsna šokeeriva võrdluse lapse sünniga.

„Kõrvaltvaatajale pole see ilus, aga kui on oma, siis teine lugu,“ sõnas ta. Nii on ka taastuvenergiaga – naabrimehe päikesepaneel häirib, enda oma aga nii kaunis. Sama ka tuulikutega – kui need tulu tooma hakkavad, tunduvad silmapiiril suisa rahustavana. Allmann toonitas, et suuri infraobjekte peaks planeerima ühiselt, näiteks maanteede müraseinad päikesepaneelidest, Saaremaa sild toimima ka kui taastuvenergia projekt jne. Selline kooskasutus aitab inimestel uusi asju paremini aktsepteerida.

Laura Kuusk tõi välja, et seda, mida me tajume ilusa või koledana, on seotud ka harjumustega ehk mille sisse me oleme kasvanud. „Meile on tuulepargid ja päikesepargid midagi uut maastikus, kuid meie laste põlvkonnale saab see olema harjumuspärane,“ rääkis Kuusk. Ta lisas, et eesti keeles tuleb väga hästi välja sõna seotus eetikaga. „Kui küsime, kas nii on ilus, siis mõtleme, kas nii on hea või ilus teha,“ selgitas Kuusk. Ta lisas, et vaadates otsa ilusatele numbritele, siis kui fossilkütustest toodetud energia muutuvkuludest on süsinikuheite kulud 75%, siis taastuvenergia puhul on need 5%. „Need numbrid on juba päris ilusad,“ kommenteeris Kuusk.

Rohevälgu arutelu teemal, kas taastuvenergeetika on ilus, saab kuulata siit.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta