„Seaduse muudatus puudutab igat Eesti kodanikku, kes tahaks tulevikus olla doonor või inimesi, kes vajaksid elupäästva ravina siirdamist,“ ütles tervise- ja tööminister Urmas Kruuse. „Seadusega muutub elundi siirdamise korraldus arusaadavamaks ja ka läbipaistvamaks,“ lisas minister.

Kehtinud seaduse kohaselt võis elusdoonor kõikide meditsiiniliste ja nõusolekukriteeriumite täitmisel oma elundi annetada lastele, abikaasale, vanemale, vanavanemale või nende laste sugulastele.

Alates märtsist saab oma elundi annetada ka isikule, kellega on geneetiline või emotsionaalne side. Geneetiline side tähendab, et doonor ja retsipient on omavahel suguluses. Emotsionaalne side tähendab ühelt poolt kiindumust kahe inimese vahel, teiselt poolt, aga kui sõprust.

Selleks, et välja selgitada elusdoonori elundi annetamise motiivid ja põhjused, on nõutav tema psühholoogiline nõustamine psühholoogi või psühhiaatri poolt. Ka doonori ja retsipiendi vahelise emotsionaalse sideme tuvastab psühholoog või psühhiaater.

Nõustamise eesmärk on kaitsta potentsiaalset elusdoonorit. Kui psühholoogilise nõustamise käigus selgub, et elundidoonoriks saamine ei ole vabatahtlik või annetamise eest saadakse majanduslikku kasu, on välistatud isiku saamine elundi elusdoonoriks.

Uus seadus täpsustab ka, kuidas avaldada tahet olla elundidoonor. Selleks on mitmeid võimalusi:

1) teha seda terviseinfosüsteemi kaudu, kus on võimalik avaldada soovi olla pärast surma rakkude, kudede ja elundite doonor, samuti väljendada oma keeldumist olla rakkude, kudede ja elundite doonor;

2) täita doonorikaart ja kanda seda kaasas või avaldada oma tahet muul kirjalikul viisil;

3) rääkida sellest oma pereliikmetele või lähedastele.

Samuti luuakse uue seadusega riigisisesed eeldused liitumiseks rahvusvaheliste elundivahetusorganisatsioonidega, mis omakorda annab Eesti elanikele võimaluse saada elundi siirdamist valdkonnas, milles Eestil võimekus puudub.

Oluliseks muudatuseks on ka see, et Eestis hakatakse esmakordselt pidama ühte elundipõhise siirdamise ootelehte. Elundeid võib siirdada ootelehel registreeritud inimesele, kes on Eestis elav Eesti kodanik, siin elav välismaalane, kelle on pikaajaline elamisluba või Euroopa Liidu kodanik, kelle on alaline elamisõigus.

Elundeid võib edaspidi siirata ainult piirkondlikus haiglas, millel on vastava elundi siirdamiseks käitlemis- ja tegevusluba.