Eile jõudis Euroopa Kohtusse märgiline kohtuasi, mille hagejad väidavad, et Euroopa Liidu uuendatud taastuvenergia direktiiv kätkeb endas metsade hävingut ja kasvuhoonegaaside heitmete tõusu, soodustades metsapuidu põletamist „taastuva" ja "süsinikuneutraalse" energiaallikana.

Hagejad on pärit Eestist, Prantsusmaalt, Iirimaalt, Rumeeniast, Slovakkiast ja USAst. Kohtuasi põhineb juba läbi viidud hävitava mõjuga raietel ja biomassi põletamise kahjulikul mõjul. Samuti eeldusel toetuste tõstmise kestes edaspidi tekkivast kahjust.

Eestit esindab kohtuasjas tunnustatud poeet, tõlkija ja esseist Hasso Krull, kelle kaebus keskendub taastuvenergia direktiivi osale eestlaste kultuuripärandi hävitamises. Kohtuasja ette valmistamisel osales kohaliku koordinaatori ja nõustajana ka kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks (EMA).

Hagejad tahavad tühistada taastuvenergia direktiivi metsabiomassi klauslid, et metsapuidu põletamist ei saaks enam Euroopa Liidu liikmesriikide taastuvenergia eesmärkide täitmiseks ja toetuste saamise raames läbi viia.

Kõrge süsinikuheitmega biomass

Luxembourg'is asuvasse Euroopa Liidu Kohtusse antud kohtuasi toetub teaduslikule tõendusmaterjalile, mille järgi paiskavad puitu põletavad elektrijaamad atmosfääri energiaühiku kohta rohkem süsinikku kui söe-elektrijaamad. EL-i normides ei peeta biokütuste põletamisel eralduva süsihappegaasi üle arvet, mis jätab eksliku mulje, nagu oleksid need fossiilkütustest kliimasõbralikumad.

“Euroopa Liidu määrus toetub väärale ja hoolimatule eeldusele, et metsapuidu põletamine on süsinikuneutraalne," kommenteeris kohtuasja juhtiv teadusnõunik, USA keskkonnaõigusega tegeleva mõttekoja Partnership for Policy Integrity direktor dr. Mary S. Booth. "Teadlased üle kogu maailma on hoiatanud – kaasa arvatud Euroopa Liidu teadusnõunikud –, et metsapuidu põletamine hoopis suurendab süsinikuheidet fossiilkütustega võrreldes."

Hagejate esindaja, Ühendkuningriigi jurist Peter Lockley leidis kokkuvõtvalt, et Euroopa Liit annab praegu käimasolevale kliimakriisile vaid hoogu juurde, koheldes metsi, meie peamist süsinikutalletajat, kütusena. "Selline eelistus suurendab metsaraiet, mis omakorda mõjutab inimeste vara, õigusi ja elatist,“ selgitas Lockley. “On ülitähtis, et inimesed, keda see kahjulik seadus mõjutab, saaksid selle Euroopa Liidu kohtu ees kahtluse alla seada."

Biomassienergeetika osakaal kasvab

Kooskõlas valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) soovitustega on Euroopa Komisjon seadnud eesmärgiks kliimaneutraalse Euroopa Liidu saavutamise aastaks 2050. Selle eesmärgi saavutamine nõuab meie poolt õhku paisatavate kasvuhoonegaaside tasakaalustatud neeldumist süsinikutalletajatesse, milleks on peamiselt metsad. Taastuvenergia direktiiv II järgi peab Euroopa Liit aastaks 2030 vähemalt 32% oma energiast saama taastuvatest allikatest, et süsinikuheitmeid 1990. aasta tasemega võrreldes 30% langetada.

Paraku on suur osa Euroopa Liidu taastuvenergeetikast biomassienergeetika – 2016. aastal moodustas puidulise biomassi põletamine Euroopa Liidu taastuvenergiast peaaegu poole. Taastuvenergia direktiivi uuenduse valguses võib ette näha selle nõudluse jätkuvat kasvu.

Raul Cazan Rumeenia keskkonnaühendusest 2Celsius selgitas, et raske on ette kujutada eesmärgipäratumat poliitikat kui metsade kütuseks põletamine. „Täna sisse antavas kohtuasjas väidetakse, et EL-i poliitika eirab praktiliselt kõiki Euroopa Liidu toimimise lepingus loetletud keskkonnapoliitika printsiipe, kaasa arvatud seda, et seadused peaksid olema teaduspõhised, tegelema kliimamuutuste probleemiga ning toetuma "saastaja maksab" põhimõttele," ütles Cazan.

Biomassinõudlus suurendab metsaraiet

Lisaks biomassi põletamise süsinikuheitme mitte arvestamisele toonitatakse kohtuasjas, et biomassitoetused paisutavad puidu nõudlust ning sellega ka metsade raiet nii Euroopas kui Põhja-Ameerikas. Hagejad esindavad piirkondi, kus mõju on eriti tuntav, nagu USA lõunaosariigid, Eesti ja Karpaatide mäed, kus raiutakse Euroopa viimaseid säilinud ürgmetsi.

Brüsselis asuva metsade ja õigusega tegeleva valitsusvälise organisatsiooni Fern kampaaniate koordinaator Hannah Mowat leidis, et taastuvenergia direktiivi uuendus oli Euroopa Liidu võimalus tegeleda mõnede äärmuslikumate probleemidega biomassi bioenergia osas, näiteks raiete intensiivistumise ja tervete puude ning kändude põletamisega. „Kahjuks selles suuresti ebaõnnestuti, nii et nüüd jääb kodanike õlule Euroopa Kohtusse pöörduda ja see katastroofiline otsus ümber teha," ütles Mowat.

Eesti pelletiimpeeriumi peakorterina

Kohtuasjas on tähelepanu all ka maailma suuruselt teine puidugraanulite tootja Graanul Invest, mille peakontor ja suurem osa tehaseid asub Eestis, aga mis on tootmist laiendanud ka Lätisse ja Leedusse. Eesti hageja toonitab tõsiasja, et just Graanul Invest algatas pühapaikade kaardikihi riiklikest andmebaasidest eemaldamise protsessi, väljendades sellega hageja hinnangul selget soovi jätkata veel inventeerimata pühapaikade karistamatut raiumist.

Peaaegu pool Eestis raiutud puidust põletatakse siin või võõrsil ning metsanduse arengukava 2030 koostamise ettepaneku järgi soovitakse praegusi bioenergia tootmismahte säilitada. Keskkonnaministeeriumi poolt ei rahuldatud ka kodanikuühenduse Eesti Metsa Abiks korduvaid soove eemaldada MAK-i eeldokumendis esinevad kindlas kõneviisis viited taastuvenergiale.

Tänaseks on Graanul Investi juht Raul Kirjanen Taastuvenergia Koja volinikuna metsanduse arengukava koostamise juhtrühma määratud, samas kui Eesti Metsa Abiks jäeti nii kodanikuühenduse kui ka Eesti Keskkonnaühenduste Koja (EKO) poolt esitatud kaasamissoovile vaatamata juhtrühmast välja. Ka Keskkonnaministeeriumi sel suvel ametisse nimetatud uut kantslerit Meelis Münti näevad kriitikud bioenergiafirmade ärihuvide eest seisjana.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta