Keskkonnaühendused saatsid eile tagasiside Pärnusse planeeritava metanoolitehase detailplaneeringule ja KSH programmile ning teevad ettepaneku loobuda tehase kavandamisest.  Metanoolitehas lisaks täiendavat raiesurvet niigi toimuva üleraie tingimustes, samuti toob tehase praegune asukohavalik kaasa 11,6 hektari vääriselupaikade hävitamise.

Andmed näitavad, et Eesti metsatagavara väheneb, liigiline koosseis halveneb, metsade keskmine vanus nooreneb ning ka avalikkus ootab raiemahu alandamist. Planeeritav metanoolitehas suurendaks puidunõudlust aga veel vähemalt miljoni kuupmeetri võrra. Praegu eksporditavale puidule konkureerivad suured kavandatavad arendused, sh VKG biotoodete tehas puiduvajadusega 2,25 milj m3 aastas ja Fibenoli biorafineerimistehas. Seega on äärmiselt tõenäoline, et metanoolitehase rajamisega kaasneb täiendav raiesurve ning lisanduvast raiest tulenev metsaelustiku vaesumine.

Vääriselupaiku ehk elurikkaid vanu metsakilde on Eestis alles vaid 1,5 protsendil metsamaast. Enamasti on need killud vaid paari hektari suurused, kuid metanoolitehase kavandatavas asukohas on 2000. aastal arvele võetud erakordne 11,6 hektarit vääriselupaiku.

“Tehase kavandamisega ja maa erakätesse müümisega määratakse need hävimisele, kuivõrd vääriselupaikade kaitse on kohustuslik vaid riigimaal. Niisuguse loodusväärtuse hävitamisega ei saa kuidagi nõustuda”, selgitas Päästame Eesti Metsad juhatuse liige.

Ühtlasi on tehase kavandatav asukoht osa maakonnaplaneeringuga kehtestatud rohevõrgustikust. Regionaal- ja põllumajandusministeerium on rõhutanud, et rohevõrgustikku tööstusobjektide kavandamine on võimalik üksnes möödapääsmatul juhul ja asukohta hoolikalt kaaludes.

Tehase asukohavaliku protsess ei ole seni olnud avalik ja läbipaistev. Pärnu linnavalitsus on tehase rajamiseks algatanud detailplaneeringu, mis ei võimalda põhjalikku asukohaalternatiivide kaalumist. Tegemist on aga A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõttega, mis kavandab olulise ruumilise mõjuga ehitist - selline planeering eeldab kas riigi eriplaneeringu või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu algatamist. Jättes põhjalikuma riskianalüüsi ning avalikkuse kaasamise tegemata,
seab linnavalitsus ohtu oma elanike turvalisuse ning eirab planeerimisnõudeid.

Keskkonnaühendused juhivad oma tagasisides detailplaneeringu ja mõjuhindamise dokumentidele tähelepanu ka sellele, et siiani on nad jäetud protsessi kaasamata ning sellega on eiratud menetlusreegleid.

Päästame Eesti Metsad MTÜ, Eestimaa Looduse Fondi, Eesti Rohelise Liikumise, Eesti Ornitoloogiaühingu, Balti Keskkonnafoorumi, Tartu Üliõpilaste Looduskaitseringi ja Pärandkoosluste Kaitse Ühingu tagasiside on täies mahus leitav siit. 

Sarnased artiklid