Swedbanki analüüs näitab, et majandusarengu pikaajalise jätkusuutlikkuse nimel on vaja nii Eestis kui ka Lätis ja Leedus veel kõvasti vaeva näha. Kõige kehvemad on Eesti näitajad Swedbanki ülevaates sotsiaalse sidususe ja keskkonna valdkonnas.

Sotsiaalse sidususe vallas veab Eesti hinnet kõige rohkem alla naiste suur palgalõhe, naisjuhtide vähesus ja suhteliselt kõrge raseduse ja sünnitusega seotud suremus. Viimane oli Eestis Soomest 3 korda suurem (2015. a. Maailmapanga andmed). Tervise näitajad on üleüldse kehvad. Näiteks elavad Rootsi mehed tervena Eesti meestest 19 aastat kauem (2016. a., Eurostat). 

Keskkonna valdkonna näitajaid mõjutab tugevalt põlevkivi, mille kasutamine muudab Eesti majanduse ressursimahukaks. Ressursside kasutamise efektiivsuselt on Eesti Euroopa Liidus Rumeenia ja Bulgaaria järel tagantpoolt kolmas. Eesti tootis ühe kilogrammi kasutatud maavara kohta 0,6 eurot SKPd (2017. a, Eurostat). Soomes oli samal ajal maavarade kasutamine kaks korda efektiivsem – seal toodeti ühe kilogrammi maavara kohta 1,2 eurot SKPd (2017. a, Eurostat).

Äritegevust piiravad ka kehvad transpordiühendused. Eestisse lendamine on suhteliselt kallis ja aeganõudev ning rongiühendused lõuna suunal kehvad.   

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta