Novembrist veebruari lõpuni vältava hundijahi eesmärgiks on ohjata nende arvukust ning seeläbi vähendada hundi põhjustatud kiskjakahjustusi loomapidajatele.

Sarnaselt varasemale praktikale suunatakse ka sel aastal hundijahti rohkemate kiskjakahjudega piirkondadesse. Samas püütakse vähem häirida suurematel loodusmaastikel asuvaid hundikarju. Selliselt ohjamist korraldades saab tagada hundi asurkonna soodsa seisundi ja liigi ökoloogilise funktsiooni toimimise, hoidudes seejuures ülemäärastest kahjudest loomakasvatajatele.

Küttimismahtude määramisel võtsime aluseks Keskkonnaagentuuri esitatud hundi küttimisettepaneku ning Keskkonnaameti kogutud andmed hundi tekitatud kahjustuste kohta.

„Hundil läheb Eestis hästi. Hundi arvukus on kasvanud u 15% – kui mullu oli meil 20 pesakonda, siis tänavu 23-24. Küttimise struktuur ning maht lähtub eesmärgist tagada Mandri-Eestis 20 pesakonna olemasolu koos populatsiooni võimalikult ühtlase jaotumusega hundile sobilike elupaikade vahel,“ lausus Aimar Rakko, Keskkonnaameti jahinduse- ja vee-elustiku büroo juhataja.

Kahjustuste paremaks ohjamiseks korraldatakse huntide küttimist juba teist aastat suurematel, sageli mitme maakonna piiresse jäävatel ohjamisaladel. Kokku on selliseid alasid üle Eesti 20, neist 16-le on määratud tänavuse hundijahi esmane küttimismaht. Mahtu ei kehtestatud esialgu Ida-Harju, Hiiu, Pärnu-Viljandi ja Põhja-Läänemaa ohjamisaladele, kus kiskajakahjustusi esineb võrreldes varasemate aastatega oluliselt vähem või puudub kindel info hundi pesakondade kohta.

Sel aastal on registreeritud 144 hundi põhjustatud kahjustust, millest enim toimus Harju, Järva, Rapla ja Viljandi maakonnas. Seetõttu lubatakse hunte küttida enim Järva (10), Harju (10), Pärnu-Rapla (6) ja Valga-Tartu (6) ohjamisaladel. Kui mullu murti 524 lammast, siis tänavu on see number hundijahi alguseks 477. Lisaks on hundid tänavu murdnud 15 veist, 3 kitse ja 12 koera.

„Tänavu tekitas poleemikat kahtlus, et hunt ründas Hiiumaal inimest. Keskkonnaameti ja -agentuuri eksperdid uurisid väidet kohapeal, kus selgus, et tegelikult põhjustas rünnaku hoopis koer. Hundil on looduses piisavalt toitu ning korrapärase jahipidamise tõttu on säilinud hundi inimpelglikkus. Seetõttu pole põhjust karta, et hunt inimest ründaks,“ lausus Aimar Rakko.

Küttimismahtu korrigeeritakse jahiaja jooksul vastavalt seireandmetele ja kiskjakahjustustele. Mida rohkem saame jahimeestelt andmeid, seda paremini saab ka hundikarja suurust ja juurdekasvu hinnata ning sellest johtuvalt ka täiendavat küttimismahtu määrata.

Möödunud jahihooajal tohtis küttida Eestis 65 hunti. Reaalselt kütiti 66 hunti, neist 6 eriloaga väljaspool jahiaega, et vältida hundikahjustusi. 2019. aastal on välja antud eriluba ühe hundi küttimiseks Raplamaal, mida pole veel täna realiseeritud.

Hundijahti on lubatud pidada varitsus- või hiilimisjahina 1. novembrist kuni 28. veebruarini.

Hundi küttimismahud, -andmed ja ohjamisalade kaart on leitavad Keskkonnaameti kodulehelt.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta