Hiiumaa lähistel asuva Apollo meremadaliku looduskaitseala moodustatakse Euroopas väärtustatud mereelupaikade ja rändlindude elupaiga kaitseks. Pärast kaitseala moodustamist tehakse Euroopa Komisjonile ettepanek lisada kaitseala Natura võrgustikku Apollo loodus- ja linnualana.

Kaitseala eesmärk on kaitsta Apollo meremadalikku ja seal leiduvaid veelauseid liivamadalaid ja karisid, mis on ohustatud eeskätt mere saastumise tõttu, kuid lisaks ohustab neid elupaiku tuuleparkidega seotud ehitustegevus ning liivamadalaid ka kaevandamine. Rändlindudest kaitstakse alal langeva arvukusega auli (Clangula hyemalis), mustvaerast (Melanitta nigra), väikekajakat (Larus minutus) ja hahka (Somateria mollissima).

Lisaks eespool nimetatud loodusväärtustele on kaitseala moodustamine oluline teistegi liikide kaitseks, näiteks on tegemist olulise lesta (Platichthys flesus) kudealaga.

Keskkonnaminister Marko Pomerants selgitas, et see teema on juba mõnda aega keskkonnaministeeriumi haldusalas arutluse all olnud ning teostatud on vajalikud seired ja uuringud, värskeim neist viidi läbi 2015. aastal.

“Täna on tehtud otsus – Apollo meremadaliku kaitse alla võtmine on vajalik, seda nii mereelupaikade, see tähendab karide ja liivamadalike, ning langeva arvukusega rändlinnuliikide talvitusala kaitseks. Kui tsiteerida loodusmeest Tiit Leitot, siis madalikud ja karid meres on nagu oaasid kõrbes – elurikkad laigud suhtelise vaesuse taustal,” ütles Pomerants.

Kaitseala pindala on 5216,8 hektarit, mis kõik on mereala keskmise sügavusega 10−20 meetrit. Kogu kaitseala on tsoneeritud sihtkaitsevööndisse.

Kaitse-eeskirja kohaselt on kaitsealal lubatud inimeste viibimine, ujuvvahendiga sõitmine, rahvaürituse korraldamine ja kalapüük (sh majandustegevusena). Keelatud on majandustegevus, loodusvarade kasutamine ja uute ehitiste püstitamine, välja arvatud merel navigeerimiseks vajalike ehitiste püstitamine ja nende hooldustööd.

Ettepaneku ala kaitse alla võtta tegi Keskkonnaministeeriumile 26.01.2011 MTÜ Balti Keskkonnafoorum. Apollo meremadaliku kaitse alla võtmise otstarbekust on uuritud projekti „Natura 2000 rakendamine Eesti merealadel: alade valik ja kaitsemeetmed – ESTMAR” (2007–2011) käigus. Uuringud hõlmasid linnustiku, kalastiku ja merepõhja elustiku ning elupaikade inventuure. Kaitseala olulisust rändlindudele kinnitasid ka projekti „Eesti merealade loodusväärtuste inventeerimine ja seiremetoodika väljatöötamineˮ (lühidalt NEMA) käigus aastatel 2014–2016 tehtud uuringud. Mõlemad projektid viis läbi Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut koos partneritega.

Kaitseala algatamise otsusele järgneb kaitse-eeskirja koostamine ning avalikustamine, mille viib läbi Keskkonnaamet. Kaitseala loomise kinnitab seejärel vabariigi valitsus.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta