Ministeeriumi kodulehel avaldatud aruanne annab hinnangu radioaktiivsetele jäätmetele ning esitab ettepanekuid nende edasiseks käitlemiseks.

„Eestis on radioaktiivsete jäätmete ohutu käitlemine ja nende koguste vähendamine inimese tervist ja keskkonnaseisundit arvestades väga oluline tegevus,“ ütles Keskkonnaministeeriumi peaspetsialist Evelyn Pesur. „Just probleemi aktuaalsuse tõttu tellis Keskkonnaministeerium analüüsi radioaktiivsete jäätmete voogude kohta täpsustusega, et selles tuleb esitada ka ettepanekud radioaktiivsete jäätmete paremaks käitlemiseks tulevikus," märkis ta.

Analüüsi tulemusena võib radioaktiivsete jäätmete vood jagada kaheks. Esimene neist on kiirgustegevuste tulemusena tekkivate radioaktiivsete jäätmete voog. Eestis on välja antud üle 500 kiirgustegevusloa. Nende lubade alusel kasutatakse radioaktiivseid aineid, mis pärast kasutamise lõppu muutuvad radioaktiivseteks jäätmeteks. Teine on aga ajalooliste radioaktiivsete jäätmete voog, mis on tekkinud Eestisse Nõukogude Liidu ajal. Olenemata nende tekkimise ajast tuleb jäätmed siiski keskkonnasäästlikult ja ohutult käidelda.

Aruande kohaselt moodustavad suure osa nõukogude ajast tekkinud jäätmed, kuid nende hindamine on väga keeruline. Suurima osakaalu radioaktiivsete jäätmete aktiivsusest moodustab isotoop strontsium-90 (ligikaudu 65%), järgmised on isotoobid koobalt-60 ja tseesium-137, mis omakorda moodustavad vastavalt ligikaudu 18 ja 16%. Radioaktiivsete jäätmete voogude vähendamisel tuleks kaaluda nende vabastamist, kuid selleks on vaja töötada välja protseduurid.

Valminud analüüsi kasutatakse radioaktiivsete jäätmete tegevuskava koostamisel, mis peaks valmima 2010. aasta lõpuks.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta