Roheline Värav pöördus saabuvate valimiste valguses kõigi Eesti erakondade poole ja küsis nende keskkonnaministri kandidaadilt (või antud valdkonna eestkõnelejalt) küsimusi keskkonna teemadel. Poliitikute vastuseid kommenteerivad oma valdkonna eksperdid Eesti keskkonna organisatsioonidest.

  • Arvamused
  • 21. veebruar 2015
  • Pildistas Katrin Jõgisaar, Bioneer.ee

Soojenduseks küsisime poliitikutelt, millised on nende hinnangul Eesti kolm suuremat keskkonnaprobleemi ja kuidas neid lahendada. Esimesena anname sõna praegusele keskkonnaministrile Mati Raidmale (Reformierakond). Vastuseid kommenteerib eksperdina Eestimaa Looduse Fondi esimees, bioloog ja looduskaitse ekspert Silvia Lotman.

Palun nimetage Eesti kolm suuremat keskkonnaprobleemi? Kuidas teie ja teie erakonna tegevus Riigikogus viiks probleemide leevenduse või lahendusteni?

  • Üldisemaks ja eskaleeruvaks keskkonnaprobleemiks peame hetkel keskkonnast võõrandumist, milleni viib vähene ja ebapiisav keskkonna- ning loodusharidus. Alustame õpetaja koolitusest ja anname lasteaedade ja koolide kasutusse kaasaegse, interaktiivse Eesti loodust puudutava õppematerjalide varamu.

Eksperdi kommentaar: imestama paneb, et keskkonnaminister ei too välja, et Eestis puudub senini keskkonnahariduse arengukava ning keskkonna- ja haridusministeerium ajavad selles valdkonnas kahjuks erinevat rida. Kuigi lasteaedade ja koolide heade materjalidega varustamine on vajalik, jääb tegevus eesmärgipäratuks, kui riigil ja poliitikutel selles osas mingeid strateegilisi eesmärke sõnastatud ei ole.

  • Klassikaline suur keskkonnaprobleem on põlevkivi kaevandamine oma kaasneva keskkonnamõju ja selle mastaapsusega. Probleemi leevendamisel töötame muuhulgas koostöös tööstus- ja keskkonnaorganisatsioonidega välja mudeli, mis negatiivse keskkonnamõju vähendamise eesmärgi kõrval võtab ressursitasude arvestamisel aluseks ka loodusvarast toodetud lisandväärtuse.

Eksperdi kommentaar: kuigi riik on siin laias laastus võtnud õige suuna, välditakse vastuses kõige olulisemat lahenduse osa: põlevkivi aastaste kaevandusmahtude alla toomist 15 miljoni tonnini ja selle seaduses sätestamist.

  • Kolmandaks tooks välja jäätmete temaatika. Ladestamisest oleme praeguseks suutnud praktiliselt loobuda aga jäätmekütuse tootmine ja segaolmejäätmetest energiatootmine on jäätmehierarhias ikkagi alumises osas. Edasiliikumiseks loome vajaliku õigusliku raamistiku selleks, et Eestist saaks sel sajandil jäätmevaba ühiskond, kus kord juba toodetud materjali ei visata ära, vaid võetakse pärast ümbertöötlemist tagasi ringlusse.

Eksperdi kommentaar: teooriaga võib nõustuda, aga ootaks konkreetseid lähiaja samme: mis ajaks peaksime ringmajanduseni jõudma ja mida lähimate aastate jooksul selleks teha tuleb, et järgmistel valimistel seda teemat enam kolme oluliseima probleemi hulgas ei oleks

Lõpetuseks leiab Silvia Lotman: kindlasti on keskkonna valdkonnas raske välja tuua ainult kolme olulist teemat. Keskkonnaministri kolmest väljatoodud probleemist (haridus, põlevkivi ja jäätmemajandus) nõustun kindalt põlevkivi kaevandamisega seotud teemade olulisusega. Põlevkivi kaevandamisesest tuleneb Eestis kõige rohkem keskkonnaprobleeme ning lisaks tuleb arvestada ka tugeva huvigruppide survega. Üldiselt on keskkonnaministri hinnang pädev.

Lugu on algsel kujul ilmunud keskkonnaportaalis "Roheline värav."


Sarnased artiklid