Keskkonnaamet paneb südamele, et nähes fekaaliauto tühjendamist loodusesse või purgimiseks mitte ettenähtud kanalisatsioonikaevu, tuleb sellest koheselt teatada vastava piirkonna vee-ettevõttele, kohalikule omavalitsusele või Keskkonnainspektsioonile.

Purgimine, mis on reovee tekkekohast väljapumpamine ja selle äravedu ühiskanalisatsiooni purgimiskohta, peidab endas mitmeid negatiivseid ilminguid. Purgimiskohtade väär kasutamine, näiteks kanalisatsiooni mittesobivate jäätmete ladustamine ja purgimiskoha ümbruse reostamine, kujutab otsest ohtu keskkonnale. On juhtumeid, kus reovesi on juhitud fekaaliautodest otse selleks mitte ettenähtud kanalisatsioonikaevu või loodusesse, mis avaldab negatiivset mõju nii kanalisatsioonisüsteemidele kui ka keskkonnale tervikuna.

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni süsteemide rekonstrueerimisse ja arendamisse on alates 2000. aastast investeeritud ligi miljard eurot Euroopa Liidu, aga ka Eesti riigi, kohalike omavalitsuste ja vee-ettevõtete raha. Mahukad investeeringud on olnud vajalikud, et pakkuda inimestele puhast ja kvaliteetset joogivett ning kaitsta keskkonda ohtlike saasteainete eest.

Projektide tulemusena on tänaseks vajadus reovee purgimiskohtade järele oluliselt vähenenud. „Kui ühiskanalisatsioon on rajatud, on üldise keskkonnakoormuse vähendamiseks vajalik, et kohalikud elanikud sellega ka liituksid. Soovitame kõigil, kes ei ole veel ühiskanalisatsiooniga liitunud, seda võimalusel kindlasti teha. Korraldatud ühtne reoveemajandus on oluline suund meie kõigi puhtama elukeskkonna nimel,“ selgitas Keskkonnaameti keskkonnakasutuse juhtivspetsialist Rein Urman.

Kogumismahutite kasutamine on õigustatud vaid neis piirkondades, kus käesoleval ajal ühiskanalisatsioon puudub, samuti ajutise lahendusena kuni ühiskanalisatsiooni valmimiseni. Kogumismahutite kasutamisel tuleb põhjavee kaitseks tagada mahutite lekkekindlus ning arvestada sellega, et väiksemad puhastid on suutelised vastu võtma ainult paar purgimisautot päevas, kuna suuremate purgitavate koguste korral ei suudeta tagada puhasti puhastusprotsessi toimimist. Lisaks keskkonnaohtudele võib sagedase purgimisega kaasnev hais olla ebameeldiv naabruses elavatele inimestele.

„AS Tallinna Vesi on purgimise teenuse kontrolli karmistamisel käitunud eeskujulikult. Innustame kõiki kohalikke omavalitsusi koostöös vee-ettevõtetega korrastama oma teeninduspiirkonnas reovee kohtkäitluse eeskirja ja järelevalvet purgimisteenuse osutamisel. Iga haldusüksus peab olema ise võimeline või siis kokkuleppel naabritega reovett nõuetekohaselt koguma ja käitlema," toonitas Eesti Vee-ettevõtete Liidu (EVEL) tegevdirektor Vahur Tarkmees.

EVEL on kaasanud oma liikmesettevõtted koostööle fekalistide ja vee-ettevõtete vaheliste teenuselepingute nõudlike tingimuste ühtlustamiseks ning purgimisteenuse osutamise lepingu näidise koostamiseks.

Veevarustuse ja kanalisatsiooni korraldamine on omavalitsusüksuse ülesanne, mida korraldatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava ning reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirja alusel. Mainitud kavas näidatakse muuhulgas ära olemasolevad ja perspektiivsed reoveekogumisalad reovee ärajuhtimiseks kinnistutelt, samuti reovee purgimiskohad nende piirkondade jaoks, kus ühiskanalisatsioon ei ole välja ehitatud.

Eeskirjaga sätestatakse piirkonna nõuded purgimisteenuse osutamiseks ja selle kasutamiseks. Keskkonnaameti ülesandeks on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava kooskõlastamisel kontrollida selle vastavust nõuetele ja vajadusel nõustada omavalitsusüksust kava koostamisel.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta