SA Keskkonnaõiguse Keskus töötas kohalike omavalitsuste planeerimisametnikele välja soovituste paketi, mis aitab inimesi elukeskkonda puudutavatesse otsustesse paremini kaasata.

Keskkonnajurist Siim Vahtrus leiab, et kohalikud omavalitsused ei kasuta täiel määral osaluse potentsiaali kohaliku elu arendamisel. “Planeerimismenetluste puhul on tüüpiline see, et järgitakse seadustega etteantud nõudeid, kuid unustatakse ära seaduseandja poolt sissekirjutatud mõte. Aeg on edasi läinud ja inimeste infotarbimise viisid ning ootused kaasarääkimisvõimalustele on oluliselt muutunud. Planeerimismenetlusest teavitamine üksnes lehesabas ilmuva kuulutuse vormis ei ole tänapäeval enam piisav. Lisaks tüüpilistele menetlusaruteludele ootaksid inimesed ka vabamas vormis kaasarääkimisvõimalusi – nagu see muudes eluvaldkondades on üha levimas. Kahjuks puuduvad omavalitsustes sageli kohalikku elu puudutavate arutelude traditsioonid ja töötavad infokanalid, mis võimaldaksid elanikel üksteisega suhelda, aga ka teadmust üles, omavalitsuse tasandile viia. Volikogu liikmete ja elanike vaheline distants on kõige suurem.”

KÕKi analüüsidest ja kohalike elanike aruteludest sündinud soovitused omavalitsuste planeerimisametnikele lähtuvad sellest, et osalus ei pea tingimata tooma juurde suuri reklaamikulusid ja ahistavat ajakadu. Osalemine võib paraneda ka ametniku tegevusrutiini osalisest muutmisest ja sellest, kui kaasatavad saavad võimaluse ka omavahel suhelda. Kaasamissoovitused täiendavad osalt etteantud planeerimismenetluslikke nõudeid, osalt aga arendavad neid seaduse mõttest tulenevalt edasi. Eraldi vaadeldakse osalusvõimalusi väljaspool planeeringuid, mis on omavalitsustes tihtilugu vaeslapse osas.

Elanike kaasalöömine omavalitsuste otsustes pole eesmärk iseeneses, vaid võimalus paremate otsuste tegemiseks. Seetõttu tuleks toetada omavalitsuste ametnike koolitamist nii selles osas, kuidas kaasata elanikke planeeringute menetlemisse kui ka uuemate kaasamismeetodite osas. Viimased on eriti olulised elanike kaasamiseks väljaspool konkreetseid planeeringuid. Osalust toetavad oskused vajavad edasiarendamist omavalitsuses tervikuna, ja eriti volikogude tasandil. Mõlemas vaadeldud omavalitsuses (Elva linn ja Tähtvere vald) tulenes elanike rahulolematus otsustega üsna otseselt volikogu puudulikust kontaktist planeeringuga ning elanike arvamusega (Tähtveres biogaasitehase juhtum, Elvas Maxima juhtum).

Keskkonnaõiguse Keskuse kaasava planeerimise teemaline projekt Elva linna ja Tähtvere vallaga toimus Kodanikuühiskonna Sihtkapitali ja Siseministeeriumi rahalisel toel. Sarnases valdkonnas lõppesid projektid ka veel näiteks Supilinna Seltsil, Linnalaboril ja Eesti Arhitektuurikeskusel.

Ettevõtmise raames koostatud ametnike abimaterjalid asuvad tänasest KÕKi kodulehel www.k6k.ee.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta