Keskmine tarbimiskorv kallines aastaga veerandi võrra. Eesti on hinnatõusu poolest Euroopa tipus. Isegi Ukrainas kerkivad hinnad aeglasemalt kui Eestis.

Energia andis üle poole kogu tarbimiskorvi kallinemisest. Elektri ja gaasi hinnad tõusid aastaga üle kolme korra. Statistikaamet ülehindab energia hinna kasvu, kuna ei arvesta fikseeritud paketiga  kliente. See rõõmustab tarbijaid aga vähe, arvestades järjest suuremat lõhet hindade ja sissetulekute vahel. 

Ostujõu vähenemine piirab tarbimist. Suvekuudel aitasid peresid varem kogutud säästud. Majapidamiste säästud vähenesid juunis-juulis kokku 20 miljoni euro võrra. Raha on kõrvale pannud aga vähesed.

Erinevate kaupade ja teenuste hinnatõusule lisaks mõjutab tarbijaid ka intressimäärade kasv. Swedbanki hinnangul tõstab Euroopa Keskpank baasintressimäära sel aastal veel 1,5 protsendipunkti võrra.

Väga kiire hinnatõus lähikuudel jätkub. Kuises arvestuses peaksid hinnad langema oktoobris, kui rakenduvad majapidamistele suunatud energiatoetused. Aastases võrdluses jääb hindade kasvutempo aga endiselt väga kiireks. Hinnatõus võiks rahuneda järgmisel kevadel, kui gaasi ja elektri hinnad praegustelt rekordtasemetelt allapoole liiguvad. Swedbanki prognoosi järgi tõusevad hinnad sel aastal 18% ja järgmisel aastal 7%.

 

Sarnased artiklid