2021. aasta 5. detsembril sai teoks ajalooline sündmus: Eestimaa Looduse Fondi ja Rohetiigri eestvedamisel kokku kutsutud Ida-Viru noorte kliimakogu arutles, kuidas tagada, et üleminek kliimasõbralikule tulevikule oleks õiglane ka noorte jaoks. 

Kliimakogu on kui miniühiskond

Tegemist oli Ida-Viru maakonna 16-29-aastastele noortele mõeldud kliimateemalise rahvakoguga. Oktoobri lõpus said kutse ligikaudu 3500 noort idavirumaalast ning osaleda soovijad pidid end registreerima veebivormi kaudu. Seejärel aitas algoritm registreerunute hulgast välja valida 40 noort, kellest omakorda jõudsid osalema 33.

“Kliimateemalise rahvakogu mõte on selles, et see moodustab miniühiskonna,” selgitas Bioneerile Rohetiigri esindaja Teele Pehk. Ka kliimateadlikkuse osas on valim mitmekesine. “Kliimakogu osalejate seas on neid, kes on leiged kliimamuutuste suhtes.Samamoodi ka neid, kes arvavad, et kliima on kuum teema.”

Teele Pehk jätkab kindlalt: “Rahvakogud on hea viis, kuidas keskkonnateemade abil ühiskonnakorraldust rikastada.” Need võimaldavad ühiskonda polariseerivatel teemadel ühiselt otsuseid teha. Tulevikus plaanitakse kliimakogusid ka Tallinnasse ja Tartusse. 

Ka Maris Jõgeva Eestimaa Looduse Fondist on viimastel aastatel tegelenud kaasamisega ja erinevate osalusprogrammidega. Ta tõdes, et kliimakogu korraldamine Ida-Virumaal on kaasamise mõttes vajalik, kuna piirkond on Eestis kliimamuutuste epitsentris. Tähtis on, et keegi ei oleks kõrvale jäetud, sest tal tal ei ole mingil põhjusel võimalik tulevikuplaanide seadmises osaleda.

“Seal ongi vaja teha väga palju ümberkorraldusi kogu maakonnas: nii majandusstruktuuriliselt ümber mõelda, mõelda selle peale, kuidas minna üle rohelisemale energiatootmisele, kuidas lõpetada põlevkivitööstus, ja kuidas seda teha niimoodi, et need muudatused oleksid õiglased ka kohalike elanike jaoks,” selgitas Maris Jõgeva. 

Ida-Virumaa noorte kliimakogu oli esimene omataoline, rajades teed teistele kliimakogudele üle Eesti. Kliimakogu osalejad kogunesid kolmel päeval: teadmiste kogumiseks ja huvipoolte ärakuulamiseks saadi kokku 20. ja 21. novembril ning ettepanekute sõnastamiseks 5. detsembril. 10. detsembril edastatakse noorte ettepanekud riigihalduse ministrile Jaak Aabile. 

Maris Jõgeva sõnul on erinevate osalusformaatide katsetamise kõrval oluline suunata noored ise tegutsema, ise infot otsima. 

Ida-Virumaa areng peab arvestama noorte vajadustega

Ida-Virumaa üleminekul põlevkivitööstuse keskselt majandamiselt keskkonnahoidlikumale plaanitakse kasutada õiglase ülemineku fondi toetuseid. Õiglase ülemineku fond on üks Euroopa Liidu peamisi vahendeid piirkondade toetamiseks üleminekul kliimaneutraalsusele 2050. aastaks. 

Üleminekut veab rahandusministeerium ja Ida-Viru omavalitsuste liit. Mitme aasta jooksul toimunud arutelude tulemusena valminud plaan saab lõplikult paika hiljemalt 2022. aasta alguses. Kliimakogus annavad Ida-Viru noored sellesse plaani oma arvamuse. 

Riigihalduse minister Jaak Aabi hinnangul on noorte roll Ida-Virumaa muutustes tähtis seetõttu, et neid muudatusi ju tehaksegi noorte tulevikku silmas pidades: “Meie kaugem eesmärk on, et planeedi kliima säiliks võimalikult heana, et siin oleks hea elukeskkond, et me saaksime siin elada ja toimetada ka 50 või 100 või 200 aasta pärast.” 

“Õiglase ülemineku puhul on kõige olulisem otsida võimalusi, kuidas keskkonna eesmärgid siduda sotsiaalsete eesmärkidega,” selgitas Maris Jõgeva. Tema sõnul usuvad üleminekutega töötavad inimesed, et need protsessid on võimalikud ainult siis, kui inimesed on päriselt kaasatud. Oluline on, et inimesed saaksid kaasa rääkida, et nad saaksid ise kujundada oma elu selliseks, nagu õigem on. 

“Ida-Virumaa õiglane üleminek on ülioluline teema Eestis kliimast rääkides,” tõdes ka kliimakogu vabatahtlik ja Fridays For Future Eesti liige Kristin Siil. Juba tänu sellele, et noored kliimakogus osalevad, saavad nad teadmisi juurde ja nende teadlikkus olukorrast tõuseb.  

Jaak Aabi sõnul on õiglase ülemineku protsess algatatud sellepärast, et üleminek oleks õiglane inimese seisukohast. Et inimeste heaolu ei väheneks, kui nad peavad liikuma traditsioonilisest sektorist tööle mõnesse uude valdkonda. “Me peame Ida-Virumaa piirkonnas astuma samme ka selleks, et seal oleks parem keskkond, et seal oleks head teenused, olgu selleks tervishoid või transport, et seal oleks hea haridus kättesaadav.”

Korraldajad loodavad, et said noortele pakkuda ainulaadse kogemuse mõjutada ühte viimaste aastakümnete suurimat ühiskondlikku muutust Eestis. 

Teele Pehki sõnul tahtsid korraldajad noortele võimaldada veidi teistsugust formaati, kus kõigepealt õpitakse, siis kuulatakse ära huvirühmad ja alles siis asutakse tegema ettepanekuid: “Tegelikult on eesmärk ka see, et pakkuda noortele inspireerivat kogemust, kuidas poliitikat kujundada. Loodame, et need 33 noort, kes kliimakogus osalevad, saavad edaspidiseks indu ja motivatsiooni, et ise panustada, kas oma ettevõtlusega alustada või kogukondlikkust rohkem käima lükata või lihtsalt koristustalgutele minna.” 

Maris Jõgeva loodab, et noortele on saanud selgemaks, miks üleminek on vajalik. “Põlevkivitööstuse kinnipanek tähendab, et väga paljud perekonnad peavad üht-teist ümber korraldama oma elus. See ei ole ju lihtsalt selleks, et nii on vaja teha, vaid üleminek on vajalik, et kohapeal oleks inimestel puhast vett, et neil oleks õhk puhtam, et nende tervisetulemused paraneksid ja loodus, elurikkus säiliksid.” Ida-Virumaal on vaja tagada need tingimused, mis inimesi õnnelikuks teevad. 

Noored on kliimateadlikud

Maris Jõgeva sõnul osalesid kliimakogus pigem keskmisest natuke teadlikumad noored: “Hoolimata sellest, et osalejad valiti juhuvalimi teel, siis ikkagi need, kes lõpuks otsustavad tulla, neil on huvi teema vastu keskmisest suurem.” Teiste riikide kogemus on näidanud, et sellised protsessid aitavad osalejate teadlikkust veelgi tõsta. 

Lisaks kliimakogule tegutsemas Ida-Virumaal ka seitse kliimasaadikut (kliimamuutused.ee/kliimakogu/kliimasaadikud), kelleks on noored, kes tahavad kliima teemadel rohkem teada saada ja olla ise info jagajateks. 

Kliimasaadikute koordinaator Julia Politševa selgitas Bioneerile, et peamine erinevus saadikute ja kogu vahel on, et saadikud jagavad infot, aga kogu teeb otsuseid. “Kliimasaadikud on nagu tee, millelt lennuk õhku tõuseb, ja kliimakogu on nagu lennuk. Ja kui lennuk lendab ära, nagu praegu, siis kliimasaadikud on see saba, mis on lennuki taga. Nad ikka veel jagavad infot ja oma muljeid.”

Kliimakogu innustas nii osalejaid kui tegijaid

Kui alguses plaanisid korraldajad rääkida rohkem üleilmsest kliimakriisist, siis noori kõnetasid ja neile südamelähedasteks said hoopis praktilisemad teemad, näiteks kuidas hoolida loodusest, kuidas teha nii, et prügi ei visataks maha, kuidas rääkida koolides rohkem keskkonnaga seotud teemadest. Maris Jõgeva sõnul oli teemade fookuse muutumine õppetunniks, kuna selliste ürituste korraldajad peavad kohanema kogukonna vajadustega. 

Maris Jõgevat inspireeris väga tagasiside, et kliimakogu noored on rahul, et kedagi huvitab nende arvamus. Seetõttu on nad ka tulevikus valmis kaasa mõtlema ja arvamust avaldama. “See teebki ju meele heaks!” õhkas korraldaja.

Julia Politševa sõnul tõstis kliimakogu osalejate enesehinnangut: “Ida-Virumaal inimesed ei usu, et nad saavad midagi muuta. Võib-olla on see mentaliteet kasvanud aastatega, põlvkondadega. Kliimakogu ajal oli väga põnev näha, kuidas inimesed muutusid. Noored ühel hetkel ütlesid, et kuulge, see loeb, mida me teeme.” Oluline on meeles pidada, et võimalused sünnitavad uusi võimalusi. 

Julia Politševa sõnul õpetas kliimakogu noortele ka küsimuste küsimist ja julgust. “Meile õpetatakse, et julgus on halb, rumalaid küsimusi ei ole hea küsida, aga see ei ole nii. Küsimused on esimene samm pikast teest. On tähtis, et inimesed ei kardaks olla rumalad, sest julged inimesed saavad rohkem võimalusi. Kes saavad rohkem võimalusi, nende elu on põnevam.” 

Kristin Siili sõnul saadakse järjest enam aru, et noored on eraldi huvigrupp, kelle arvamusega tuleb arvestada. Kliimakogu on hea näide sellest, kuidas noori aktiivselt kaasata. 

Teele Pehk loodab, et kliimakogu noortest saavad tulevikus kliimateemadel tegutsejad ja eestkõnelejad. 

Riigihalduse minister Jaak Aab loodab õiglase ülemineku ettepanekute koondajana anda noorte ettepanekud üle poliitikakujundajatele. Ministri sõnul võetakse neid tegevuste plaanimisel kindlasti arvesse, kuid tasub teada, et kunagi ei juhtu nii, et ühe osapoole ettepanekud saavad sada protsenti kinnitust. Ministril on hea meel, et 10. detsembril on tal noortega võimalik silmast silma kohtuda. 

“Osalege ka tulevikus selles koostöös!” kutsus minister üles ja lisas, et ootab kliimakogulaste tagasisidet ka siis, kui õiglase ülemineku meetmed käiku lähevad. On oluline, et Ida-Virumaa rahvas ise mõistaks, et nad saavad oma regiooni arenguprotsesse mõjutada. Ida-Virumaa ei pea taandarenema põlevkivi energeetika taandumisel, on vaja luua uusi lahendusi.

Minister julgustas noori siduma oma tulevasi karjäärivalikuid Ida-Virumaaga. “Viie-kuue aasta pärast pole Ida-Virumaal probleemiks mitte tööpuudus, vaid kvalifitseeritud tööjõu puudus,” ennustas minister.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta