Kliimakriisi eest kõige vähem vastutavad inimesed on esimesed, keda kliimakriis mõjutab.

Väike grupp inimesi korraldas eelmisel nädalal Londonis City lennujaamas protestiürituse, suunamaks tähelepanu faktile, millest pole piisavalt välja tehtud: kliimamuutusel ja õhusaastel on mustanahalistele suurem mõju kui valgele rassile.

Väärib märkimist, et Suurbritannias tegutseva ühenduse Black Lives Matter (Mustad Elud Loevad) aktiviste sõimati ja isegi kutsuti rassistideks, sest nad protestisid selleks, et anda märku kliimamuutuse ja õhusaaste ebapropotsionaalsest mõjust erineva nahavärviga inimestele.

Kes kannatavad kliimamuutuse all?

Ei pea olema just kliimateadlane mõistmaks, et miski siin maailmas on väga paigast ära.

Möödunud aasta näitas kuumimat keskmist globaalset temperatuuri alates ajast, mil rekordid tekkima hakkasid ja 2016. aastal näib see korduvat. Kõrgemad temperatuurid tähendavad rohkem ekstreemseid ilmastikuolusid. Selleaastased kuumalained Indias ja Pakistanis ületasid 53°C. Sahelis (Alam-Sahara regioonis Aafrikas) mõjutas põud 23 miljonit inimest ja sundis 3,5 miljonit inimest ümber asuma.

Troopiline torm Erika, mis tabas 2015. aastal Dominica saart Kariibides, viis selle arengus 20 aastat tagasi. 2013. aastal Filipiine tabanud taifuun Huyain tappis 7000 ja jättis koduta 2 miljonit inimest. 2010. aasta üleujutused Pakistanis mõjutasid 20 miljonit inimest ja põhjustasid 43 miljoni USA dollari suuruse kahju. Kliimamuutused tekitavad üha rohkem kliimapõgenikke ja kiirendavad või süvendavad konflikte.

Kõik see on juhtunud tööstusajastu-eelse keskmise temperatuuri ühekraadise tõusu juures. Samas näitavad ka möödunud aastal Pariisis sõlmitud ÜRO kliimakokkuleppel põhinevad kõige optimistlikumad prognoosid temperatuure, mis ulatuvad umbes 3°C kõrgemale tööstuseelsest keskmisest tasemest.

Vaieldamatult on enim kannatanud mustanahaliste kogukonnad üle maailma. Vaesed, tõrjutud, põliskogukonna elanikud, kes saavad esimesena tunda kliimamuutuste mõju, on ülekaalukalt tumeda nahavärviga arengumaade inimesed.

"Inimesed, kes on sotsiaalselt, majanduslikult, kultuurselt, poliitiliselt, organisatsiooniliselt või muul moel tõrjutud, on tihtipeale kliimamuutuste mõjude ees äärmiselt kaitsetud," Intergovernmental Panel on Climate Change (Valitsustevaheline Kliimamuutuste Ekspertnõukogu)

Suurim ebaõiglus seoses kliimamuutusega on aga just see, et neid, kes kliimamuutuste eest kõige vähem vastutavad, mõjutab see kõige rohkem.

Vaeseimatel - enamjaolt mustanahalistel - kaldub olema väikseim ökoloogiline jalajälg. Enamjaolt valged inimesed rikkamatest riikidest tunduvad vähem kannatavat tõsisemate mõjude all ja/või suudavad paremini kohanduda, samas on nende ökoloogiline jalajälg tihtipeale hoopis suurem.

Oxfami* väitel on kõigest 10% kogu maailma rahvastikust vastutav 50% globaalse emissiooni eest , samas 50% vaestest tekitab vaid 10% heitkogusest. Oxfam leiab, et 10% kõige rikkamatest elab OECD** (Organization for Economic Co-operation and Development) riikides.

Ameerika Ühendriikides, kus on kõigest 5% kogu maailma rahvastikust, on keskmise elaniku sissetulek 41 064 dollarit aastas ja ühe elaniku kohta tekib aastas 17,3 tonni süsihappegaasi. Indias, kus elab 18% maailma populatsioonist, on elaniku keskmine aastane sissetulek 3148 dollarit ning asunikud vastutavad aastas 1,4 tonni süsihappegaasi tekitamise eest. Vaesemate riikide (põhiliselt Aafrikas), mida asustab 11% maailma inimpopulatsioonist, sissetulek küünib vaid 1461 dollarini kuus ning keskmiselt on kogu Aafrika on vastutav vaid 0,9 tonni CO2 eest inimese kohta aastas.

Kas kliimamuutus on ainus, mis mustanahalisi rohkem mõjutab?

Ligikaudu 1/3 maailma kodanikest pole ligipääsu puhtale või taskukohasele energiale. Puiduga kütmisest tekkiv õhusaaste tapab üle kogu maailma rohkem inimesi kui malaaria ja tuberkuloos kokku. Ligi 700 miljonile inimesele pole puhas joogivesi kättesaadav ning miljarditel puuduvad esmased sanitaartingimused. Taaskord puudutab see enamjaolt mustanahalisi.

Akadeemilise uuringu järgi on suurema mustanahaliste osakaaluga Ühendkuningriigi vaesemates elurajoonides õhusaaste osakesi 20% võrra rohkem koondunud.

Kampaania Better Transport („Parem transport“) käigus on tuvastatud, et tumeda nahavärviga inimesed saavad teedel suurema tõenäosusega vigastada, kuna mustanahaliste majapidamistes on väiksema tõenäosusega auto kasutamise võimalus.

Ühendkuningriigis kannatavad linnade haljasalade vähenemise tagajärgede all enim mustade kogukonnad, kes Natural Englandi***(Looduslik Inglismaa) sõnul kasutavad linna haljasalasid puhkamiseks rohkem kui ülejäänud rahvas.

Kokkuvõttes: me räägime keskkondlikust ebaõiglusest ja rassismist.

Kas Black Lives Matters liikumisel on õigus protestida?

Black Lives Matters on tõstatanud Ühendkuningriigis rassilised keskkonnaprobleemid poliitilisse päevakorda. Nad juhtisid tähelepanu sellele, et lennunduse kui kõige kiiremini kasvava kliimasaasteallika laienemine haavab enim mustanahalisi ning on kasulik rikastele ja enamjaolt valgetele City lennujaama külastajatele. Nad osutasid tõsiasjale, et Newhamis, kus asub lennujaam ja kus elan ka mina, on juba praegu märkimisväärsed õhusaasteprobleemid, mida laienenud lennujaam järjest süvendab.

Protestist tingitud tühistatud ja ümbersuunatud reisid põhjustasid inimestele ebamugavusi, kuid vastandage see faktile, et Ühendkuningriigis sureb saastunud õhu tõttu igal aastal ligi 40 000 inimest.

Miks valged inimesed protestisid?

Black Lives Matter UK liikumist juhivad mustanahalised, kuid neid toetavad ka valgenahalised, kellest mõned olid City lennujaama protestil esirinnas selleks, et vähendada aastaid poliitikas ja meedias kestnud paanika külvamise tõttu ülitundlikuks muutunud turvatöötajate liialdatult reageerimise riski.

Friends of the Earth (Maa Sõbrad) vaatenurgast on Black Lives Matter’il õigus enda eest seista ja tuua päevavalgele hirmutav reaalsus, et ajal kui rikkad ja mõjukad, kellest valdav enamus on valged, muudavad kõhklemise ja viivitamisega olukorda veel hullemaks, kannatab ja sureb halvenevate keskkonnaolude tõttu üle terve maailma liiga palju mustanahalisi. See on ebamugav tõde, aga paraku ikkagi tõde. Parim vastus oleks tõde mitte eitada, vaid parendada meie keskkonda võrdselt iga rassi jaoks. Seda soovivad nii Black Lives Matter kui ka Friends of the Earth.

Peame tunnistama, et kliimaalane ülekohus ja keskkondlik rassism on lahutamatu osa rassilise ebaõigluse mõjust paljude inimeste elule. Peaksime ülekohtu hukka mõistma ja väärtustama kliimamuutuse eesliinil olevate inimeste hääli ja elusid.

Organisatsioonid Compassionate Revolution ja Reclaim the Power korraldasid 1. oktoobril peresõbraliku massilise välk-rattaretke uute lennuradade vastu.

Tärniga tõlkija märkused.

* rahvusvaheline heategevuslik vaesusega võitlemise organisatsioonide konföderatsioon

** Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (arenenud tööstusriike koondav rahvusvaheline majandusorganisatsioon)

*** Briti valitsust looduskeskkonnateemadel nõustav mitteriiklik organisatsioon

Viide originaaltekstile: www.foe.co.uk/blog/climate-change-air-pollution-are-race-issues-why-black-lives-matters-was-right

Sarnased artiklid