Siseminister andis viieteistkümnele silmapaistvale inimesele üle kodanikupäeva aumärgid.

„Teie vastutustundliku suhtumise ja väsimatu tegutsemise toel on sündinud rida olulisi algatusi alates keelekümbluse juurutamisest ja koduloomuuseumi asutamisest kuni õnnetusse sattunud lastele lohutust toovate kallikarude kampaaniani,“ ütles Andres Anvelt Ajaloomuuseumi Suurgildi hoones toimunud pidulikul tunnustusüritusel. „Olete meie igapäeva kangelased, arendades nii oma kodukanti kui ka ühiskonda laiemalt,“ lisas siseminister. Üks kodanikupäeva aumärgi saajatest, Anne Kaskman tuletas oma tänukõnes meelde, et kõik algab meist endist, aga ei piirdu meiega. „Aumärk on meile kinnituseks, et ajame õiget asja ja see annab meile jõudu seda ka edasi teha,“ ütles Kaskman.

Siseministeerium annab kahekümnendat korda välja kodanikupäeva aumärke inimestele, kes on oma kogukonnas või laiemalt ühiskonnas jätnud olulise jälje, edendades kodanikukasvatust, väärtustades kodanikuteadvust või tehes vabatahtlikku tööd oma kogukonnas.  Tänavu esitati aumärgi komisjonile 81 ettepanekut aumärgi andmiseks.

Kodanikupäeva aumärgi saavad:


Anne Kaskman – Tartu Annelinna gümnaasiumi klassiõpetaja ja eesti keele kui teise keele õpetaja. Ta on oma südameasjaks võtnud selle, et venekeelsetest peredest noored saaksid sinasõbraks eesti keele ja kultuuriga. Ta jagab oma teadmisi varmalt ka kolleegidega, koolitades teiste keelekümbluskoolide õpetajaid. Tema eestvedamisel osalevad Annelinna gümnaasiumi õpilased nüüd ka rahvatantsupidudel, samuti on ta algatanud kakskeelse draamafestivali ja riigikaitsepäevad algkooliõpilastele.

Kätlin Nukka – Otepää avatud noortekeskuse juhataja ja ujumistreener, kes otsib väsimatult noortele sobivaid võimalusi vaba aja veetmiseks. Nii on noortekeskusel nüüd piljardilaud, matkatarvikud, bänditegemiseks pillid ning käima on lükatud kalastusring ja robootikaring. Et oleks koht, kus pillioskust näidata, korraldab ta ka Valgamaa noortebändide festivali. Samuti on ta taaselustanud malevatraditsiooni – nii on Otepää noortemalev nüüdseks kaks suve edukalt tegutsenud.

Nadezdha Geryak – Tallinna Keskraamatukogu võõrkeelse kirjanduse osakonna pearaamatukoguhoidja, kes aitab eesti kirjandust ja kultuuri tutvustada vene keelt emakeelena kõnelevatele tallinlastele. Juba kuus aastat on ta korraldanud kohtumisürituste sarja, kus vene emakeelega lastele ja noortele tutvustatakse eesti kirjanikke. Lastel aitab eesti keeles lugemist harjutada lõimumiskoer ja eelmisest aastast tegutseb osakonna juures ka keelekohvik. Samuti aitab ta tutvustada erinevate Eestis elavate rahvuste kultuuri.

Kristiina Tõnnisson – oma paljude ühiskondlikult oluliste rollide juures esitati ta kodanikupäeva aumärgi tunnustusele märkimisväärse rolli eest teaduse ja kultuuri sihtasutuse Domus Dorpatensis käivitamisel ja arendamisel. Sihtasutusest on saanud aktiivne demokraatia ja kodanikuhariduse arendamise eestvedaja ning see on andnud paljudele noortele vajalikke projektijuhtimise oskusi. Kristiina Tõnnisson on Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi juhataja, kuni jaanuarini oli ta ka Kodanikuühiskonna Sihtkapitali nõukogu esimees.

Mare Abner – MTÜ Eesti Puuetega Naiste Ühingu asutaja ja esinaine ja asutaja, kes on erivajadustega naiste eest seisnud juba enam kui 40 aastat. Samuti tegutseb ta MTÜ Eesti Lihasehaigete Seltsis. Mare Abner on aidanud tõsta teadlikkust erivajadustega naiste vajaduste kohta, et nad saaksid elada täisväärtuslikku elu. Ta on korraldanud erinevaid sellekohaseid infopäevi ja andnud välja trükiseid.

Antero Noor – Tallinna 32. keskkooli õpilane, kes koos sõprade abiga leidis 1. juulil viisi, kuidas kehva ilmaprognoosi tõttu ärajäänud tantsupidu siiski toimuda saaks. Ehkki keegi ei mäleta enam, kes täpselt sündmuste jada valla päästis, viisid Antero korraldusvõime ja entusiasm selleni, et tundide jooksul saadi kõik kooskõlastused, tehnika, ja mis kõige tähtsam – nii esinejad kui ka pealtvaatajad Vabaduse väljakule. On isegi öeldud, et tantsupeo II etendus ei jäänudki ära, vaid toimus teisel viisil. See aumärk on tänuks ka Antero kaaslastele tantsuansamblist Sõleke.

Kaur Vahtrik – MTÜ Traumamõmmiku asutaja ning eestvedaja. Tema abil jõuavad liiklusavariis osalenud lasteni armsad kallikarud, mis õnnetusest lihtsamini üle aitavad saada. Kallikaru on esimene abivahend, mis aitab luua lapsega uuesti turvalist ja rahustavat sidet, kui temaga on juhtunud midagi halba. Tänaseks on kallikarud lohutanud enam kui 60 last.

Maimu Liis Nõmmik – üles kasvanud Kanadas, kolis ta 1991. aastal Eestisse ja hakkas siinsete noorte seas arendama skautlust. Skautlus pakub noortele arendavat ja ennast proovilepanevat tegevust. Viimastel aastatel on ta tegutsenud aktiivse hundujuhina Rävälä skautide malevas. Pikka aega oli ta Tallinna rahvusvahelise naisteklubi president. Siiani korraldab ta igal aastal jõulude eel heategevuslikku laata, et koguda raha abivajavate laste ja naiste toetuseks.

Maris Jõgeva – Vabaühenduste liidu EMSL juhataja, kelle töö ei lõpe kella kukkumisega. Eesti vabaühenduste elujõulisus ja areng on tema fookuses olnud pikemat aega. Maris osaleb aktiivselt õigusloomes ja heade tavade kujundamises ning valvab kodanikuühendusi puudutava poliitika elluviimise järele.

Triin Bõstrov – ettevõtlik, avatud ja käivitaja-hingega noor inimene, kellel on energiat jagunud vabatahtlikuks tööks mitmetes organisatsioonides. Tallinna Ülikoolis taaselustas ta rahvusvaheliste suhete ringi ja korraldas erinevaid loenguid, seminare ja õppevisiite tudengite maailmapildi avardamiseks. Triin on aktiivselt kaasa löönud ka Eesti Noorteühenduste Liidus, kus ta muu hulgas tegeles valimisea langetamise teemaga. Samuti edendab ta vabatahtlikuna noorsootööd rahvusvahelises organisatsioonis Young European Leadership.

Hilma Karu – pikaaegne pühendunud õpetaja ja raamatukoguhoidja Tõrva gümnaasiumis, kellel on oluline roll paljude noorte kodanikuks kasvamisel. Koos abikaasaga on ta loonud Helme koduloomuuseumi, mis pakub külastajatele killukesi minevikust. Ta korraldab erinevaid ajalooloenguid piirkonna noortele ja hoolitseb igakülgselt oma kodukandi ja laiemalt Mulgimaa ajaloopärandi tutvustamise ja hoidmise eest.

Igor Taro – mees, kellel on olnud palju rolle alates ajakirjanikust, maavanemast, kaitseliitlasest ja abipolitseinikust kuni pereisa rollini välja. Ta on aktiivne kodanik, kes on panustanud oma arvamusavalduste ja tegudega piirkonna arengusse. Taro aitab kaasa seto kultuuri elujõulisena hoidmisele, muu hulgas on ta 13 aastat olnud ajalehe Setomaa toimetaja. Vaid Eestiga tema ampluaa ei piirdu – nii aitas tema kirjutatud Ukraina päevik Eesti inimestel end Ukrainas toimuvaga kursis hoida.

Vilve Kirs – Ida päästekeskuse vabatahtlike koordinaator, kes on andnud suure panuse sellesse, et täna tegutseb Virumaal umbes 340 vabatahtlikku päästjat. Olles ka ise vabatahtlik päästja, on Vilve aktiivselt osalenud ennetustöös, teinud kodunõustamisi ning juhib viiendat aastat Narvas päästealast noorteringi. Tema eestvedamisel on Virumaa päästeala noorteringides osalejatele korraldatud ohutuspäevi, kus noored saavad kinnistada õppeaasta jooksul omandatud teadmisi ja oskusi.

Anneli Mikiver – oma muude tegemiste kõrvalt on ta vabatahtlikuna panustanud aastaid Naiskodukaitse töösse ja olnud välikokana Kaitseliidu tagala asendamatu liige. Tema eestvedamisel taasasutati Väike-Maarja Naiskodukaitse jaoskond. Anneli peab loomulikuks abivajajaid toetada – nii on ta kogukonnas korraldanud heategevusmatku ja heategevuslikku seebikeetmist, et aidata lasterikkal perel osta uus ahi või soetada sügava puudega poisile spetsiaalne tool. 

Heiki Magnus – Kaitseliidu taasasutaja Läänemaal ja tänane Lääne maleva teavituspealik, kelle jaoks on oluline säilitada Läänemaa ajaloopärandit. Tema eestvedamisel tähistatakse ajaloolisi tähtpäevi, korraldatakse näitusi ja üritusi. Haapsalus algatas ta Eesti lipu päeva tähistamise traditsiooni. Samuti korraldab ta Haapsalus ja Ristil märtsi- ja juuniküüditamise mälestuspäevi. Nagu ütles Heiki kandidatuuri esitaja: „Läänemaal on väga vedanud, et meil on oma Heiki Magnus, kes ei unusta olnut.“

Kodanikupäev on 26. novembril. See on pühendatud kõigile Eesti kodanikele ja kodanikuks pürgijatele.

Jaga: