Sandra Mägi, kes on Raplamaa Röa küla naabrivalve sektori vanem ning pani oma kodukülas naabritevahelisele turvavõrgustikele aluse, räägib Bioneer.ee-le, kuidas tema külas kõik alguse sai ning millist kasu on see kogukonnale toonud.
- Inimene, kogukond, ühiskond
- Tiina Ristmäe, MTÜ Eesti Naabrivalve tegevjuht
- 17. juuni 2011
- https://pixabay.com/photos/sunflowers-vase-home-decor-3292932/
Kuidas tekkis mõte liituda naabrivalvega?
Olin tervisedenduse eriala praktikal Ülle Rüüsoni tiiva all Rapla Maavalitsuses ning tema kutsus mind ühele toredale külavanemate ja külade sädeinimeste koolitusele. Seal tutvustatigi Naabrivalve organisatsiooni ning räägiti selle kasulikkusest kogukondade turvalisuse suurendamisel. Kohe tekkis mul idee ka oma külas taoline võrgustik luua, sest see tundus väga huvitav ning hea lahendus. Ühtlasi oli see mulle heaks võimaluseks teha tutvust veel ka nende külaelanikega, keda ma varem ei tundnud. Asusin kohe samal päeval tegutsema ja sektor sai loodud küllaltki kiirelt.
Kust saite informatsiooni naabrivalve võimaluste kohta?
Kõige rohkem ja kõige paremat informatsiooni Naabrivalve võimaluste ja üleüldiselt selle organisatsiooni struktuuri ning omapärade kohta sain ma tegelikult selles organisatsioonis praktikal olles. Varem ma näiteks ei teadnud, et on olemas võimalus tellida oma kogukonna liikmetele ka erinevaid koolitusi. See on väga suur pluss. Oleme oma külaga olnud NV liikmed alates 2009. aastast ning alles avastamas selle organisatsiooni erilisi võimalusi. Sellel aastal näiteks korraldas NV väga toreda projektikonkursi. See andis taaskord hea võimaluse korra oma kogukonna liikmetega maha istuda ja järele mõelda, mida peaks tegema, et meie külas oleks turvalisem elada. Saimegi esitatud kaks väga head projekti Naabrivalvele, millele me ka rahastust saime. On väga suur asi saada rahalist toetust ühelt MTÜlt oma küla kogukonna turvalisuse suurendamiseks, mis näitab ka seda, et see organisatsioon tõesti hoolib inimeste ohutumast elukeskkonnast, panustades niivõrd palju oma ressurssidest.
Kuidas alustasite? Milline oli elanike esimene suhtumine?
Alustasin nii, et võtsin kätte paberi ja kaks pastakat ning hakkasin oma küla inimesi ukselt-uksele läbi käima. Seletasin neile Naabrivalve kasulikkusest ning võimalustest ja suurem osa külaelanikest olid kohe valmis sektoriga liituma. Oli üksikuid kes seda ei soovinud. Iroonia seisnes ka veel selles, et ühel meie külaelanikul, kelle juures käisin ning kes ei soovinud sektoriga liituda, käisid vargad kodus just vahetult peale minu. Lootsin väga, et ta ei hakka seda vargust minuga seostama, sest see tõepoolest juhtus väga vahetult peale minu külastust. Praegu on see külaelanik meie sektoriga liitunud. Peale seda kui sektor sai loodud ning uhked sildid said küla erinevatesse otstesse üles pandud, ei ole ühtegi vargust ega kuritegu toimunud. Usun, et siltidest on väga palju abi, sest meil on need tõepoolest väga mitmes kohas ning väga nähtaval. Need on heaks märgiks selle kohta, et siinkandis on tegutsemas aktiivsed valvurid.
Üldiselt oli külaelanike esimene suhtumine väga positiivne. Oldi Naabrivalvest kuulnud ning öeldi ka seda, et viimane aeg oleks selle sektoriga liituda, et nad on sellest juba ammu mõelnud. Inimesed olid üldjuhul kursis sellega, mis see Naabrivalve endast kujutab ning et see on tõhus ja hea, kuid keegi ei olnud teinud seda esimest käiku ja otsustanud liituda.
Missugused olid ootused, mida te tahtsite naabrivalve abil kindlasti saavutada?
Ei püstitanud omale mitte mingeid ootusi, sest usun, et kui liialt omale ootusi püstitada, siis võib pettuda ning kergem on lihtsalt uskuda. Uskusin, et Naabrivalve sektori loomine annab mulle hea võimaluse inimestega tutvuda ning suurendab turvalisust meie külas ning need ootused on saavutatud.
Kuidas täna hindad saavutatud tulemusi?
Täna hindan ma saavutatud tulemusi maksimaalselt, sest tänu Naabrivalve sektori loomisele on Röa küla kogukonnas toimunud kardinaalsed muutused ja need muutused on ainult positiivsed.
Missugune on olnud naabrivalve mõju teie piirkonnas?
NV sektori loomisega oli vajalik korraldada üks külakoosolek. Sinna tuli kohale valdav osa külaelanikest ning seal hakkas arenema inimeste omavaheline suhtlus ning ideede vahetus. Röa küla on olnud väga vaikne küla. Siin ei ole midagi toimunud. Inimesed on siin lihtsalt vaikselt elanud ning olnud. Just sellelsamal NV koosolekul tekkis idee ka oma külas natuke midagi rohkemat teha, kui niisama oma majas elada ning vahepeal ühe või kahe naabriga suhelda. Nüüd tekkis idee mõelda suuremalt.
Naabrivalve sektori loomine kindlasti lähendas inimesi – neil oli valmisolek ühiselt millegi nimel tegutsema ja see oli väga suur motivatsioon minule asjad käima lükata.
Juhuslikult valiti sellelsamal NV koosolekul mind hääletuse tulemusena külavanemaks ning praeguseks on tänu sellele loodud meie külla juhatus, valminud meie kodulehekülg, valitud meie külale logo, rajatud külla külaplats (mida varasematel aegadel ei eksisteerinud üldse), mida pidevalt talgute raames ja ka muidu hooldatakse ning korraldatakse mitmeid ühisüritusi ,et lähendada külaelanikke ning panna neid tundma kui seda kõike väärivad väga tublid inimesed. Meie külas on tõesti väga palju toredaid ja tegusaid inimesi ning just tänu Naabrivalve sektori loomisele on need inimesed nüüd kõik kokku saanud ning tegutsevad ühiselt oma kogukonna arendamisel omaenda heaolu nimel.
Kas on olnud mingisuguseid tagasilööke, probleeme seoses naabrivalve liikmeks olemisega?
Üks ebakõla oli, kuid see tulenes inimeste isiklikest omapäradest ja see on kõik andestatav. Üks majapidamine ei soovinud enam ühel hetkel liikmeks olla ning soovis lahkuda. Kurb oli see, et just tema maale oli meil paigutatud väga suure ja raske tööga Naabrivalve suur silt, mille pidime tema soovil sealt uuesti eemaldama ning teise kohta paigutama. See oli nende soov ja neil oli selleks õigus. Naabrivalve sektori liikmeks olemine on vabatahtlik. Inimesed on erinevad ja nende individuaalseid omapärasid tuleb respekteerida – nii tegime ka meie. Paigutasime sildi natukene eemale ja kõik on okei.
Kuidas on teie tegevust aidanud arendada MTÜ Eesti Naabrivalve?
Meie tegevust on Naabrivalve väga palju aidanud arendada. Projektikonkursi „Tegus Naabrivalve sektor“, raames, saime rahastuse kahele väga olulisele projektile meie külas. Saame nüüd korda teha rippsilla, mis on juba mitu aastat olnud väga suureks ohuks lastele ja vanuritele jõe ületamisel ning saame ka paigaldada maanteeäärde helkuritega talude viidad. Mitmed talud meie külas on nn. „nurga taga“ ning neid on keerulisem leida kui maju, mis asuvad kohe maanteeääres. Seetõttu on need sildid väga vajalikud, et näiteks päästeamet või kiirabi või kasvõi oma sõbrad ja sugulased talud väikese vaevaga üles leiaks. Projektide elluviimisega plaanime alustada kohe peale Jaanipäeva.
Miks teie arvates peaks elanikud naabrivalvega liituma?
Justnimelt selle kõige pärast, millest ma juba ka rääkisin. Naabrivalvega liitumine annab suurepärase võimaluse oma lähedal elavate inimestega tutvust teha. Arvan, et on väga oluline teada, kes su läheduses elavad, sest juba see teadmine suurendab turvalisust. Meie külas toimib Naabrivalve väga hästi. Alati kui on mingi olukord, on telefon punane ning kui keegi telefonile ei vasta, on naabrid kohe kohal. Minul endal on väga mitu korda olnud sääraseid situatsioone – kui mu telefon on näiteks toas ja naaber üritab helistada ja ma ei vasta ning kui ta teab, et ma peaksin kodus olema, siis kohe tuleb ja kontrollib.
Turvatunne on see, mis annab inimesele rahulolu ning just seda turvatunnet pakubki MTÜ Eesti Naabrivalve.
Olen püüdnud selle kasulikkust ka levitada Raplamaa teiste külade kogukondade seas ja ma väga loodan, et kohe varsti on Naabrivalve nimistus veel rohkem sektoreid Raplamaalt, kes on otsustanud oma kogukonna turvalisust suurendada.
Mida teha, et aktiivsus ei raugeks peale naabrivalvega liitumist?
Sektori vanem peaks olema kindlasti aktiivne inimene – siis ei tohiks aktiivsus kindlasti raugeda. Naabrivalve peaks rohkem sektorivanemaid hoidma kursis justnimelt kõikide võimlauste suhtes, mida Naabrivalvel pakkuda on. Arvan, et sektorivanemad omavahel peaks ka koostööd tegema. Sektorivanemate vahel võiks moodustuda mingit sorti võrgustik, kus nad saaksid jagada oma kogemusi ja ideid ning ühiselt tegutseda.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta