Sel aastal oli konnade rändamise aeg eriti pikk, sest ilmad olid külmad ja kuivad. Paljudes kohtades, kus inimesed on varasematel aastatel täheldanud konnarännet üle maanteede, ei olnud sel aastal üldse konni või oli neid äärmiselt vähe.

„Talv oli soe ja see pole kahepaiksetele soodne. Kõigusoojastele loomadele sobib kõige paremini ühtlane külm talv. Kui liiga vara soojaks läheb, hakkavad konnad ärkama juba ammu enne kevade saabumist. Napilt plussis temperatuuridega liiguvad nad aeglaselt ja tõenäoliselt satuvad suuremate loomade saagiks.

 

Lisaks ohustab kahepaikseid öine külm. Need, kes pole talvekorteris välja ronida jõudnud, kuid näiteks oma urus või keldris ringi liiguvad, kulutavad kehasse kogutud tagavarasid, millest peaks muidu kevadeni jätkuma. 

 

Sama kehv kui soe talv, on konnarahvale ka külm kevad. Jällegi – järsult muutuv ilm takistab kõigusoojaste liikumist ega lase lustiga pulmi pidada,“ kommenteeris selle aasta konnarände olukorda kahepaiksete uurija Piret Pappel MTÜ-st Põhjakonn.

 

Tänavused talgud olid korraldatud teisiti kui kahel eelmisel aastal. Lisaks Eestimaa Looduse Fondi (ELF) korraldatud talgutele suurimates rändekohtades, Leie-Oiul Viljandimaal ja Tammikul Harjumaal, oli kõigil konnasõpradel võimalus päästa konni iseseisvalt oma kodukohas, ELF pakkus tuge varustuse ja oskusteabega.

 

Kokku oli vabatahtlikke talgujuhte 19, kes käisid konni päästmas 24 kohas, lisaks oli kahes talgukohas 6 talgujuhti ELF-i poolt. Panustati 620 talgutööpäeva, õigemini ‑ööd, sest kahepaiksed rändavad pigem pimedas.

 

Kõige tihedam konnaliiklus oli Tammiku talgukohas, kus aidati üle tee 6981 konna. Võrtsjärve põhjaosas Leie-Oiu teelõigul aidati üle tee kokku 2485 krooksujat. Järgnesid Kuremäe 1013, Porkuni 867, Abja-Paluoja 819 ja Ihaste 778 kahepaiksega. Ülejäänud talgukohtades varieerus päästetud loomade arv paarist paarisajani.

 

Eestimaa Looduse Fond tänab kõiki vabatahtlikke ja hoolivaid inimesi, kes andsid teada teelõikudest, mis ristuvad konnade rändeteedega. Kokku tuli ELF-i 79 sellist teadet „Konnad teel(t)“ kodulehe, Facebooki, maanteeameti infotelefoni ja e-posti teel. Kogutud andmetest on palju abi kahepaiksete kaitse korraldamisel ning tulevikus nendega arvestamisel teedeehitusel.

 

Eestimaa Looduse Fond (ELF) jätkab saadud rändeinfo läbitöötamist koos maanteeameti, keskkonnaameti ja loomarändespetsialistidega.

 

Projekti „Konnad teelt(t)“ eesmärk on päästa vabatahtlike talgute käigus kevadeti maanteedel hukkuvaid kahepaikseid ning teha ühiskonnas teavitustööd Eesti konnaliikide ning nende eluviiside kohta. Samuti on eesmärk ergutada maanteedele konnatunnelite rajamist ja muuta autojuhte hoolivamaks.

 

Konnade päästmist toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus ning korraldas Eestimaa Looduse Fond koostöös maanteeameti ja MTÜ-ga Põhjakonn. Kahepaikseid tutvustavate infoürituste korraldamisel olid abiks Solarise keskus ja Tallinna loomaaed.