Ma olen nüüdseks umbes kuus kuud oma veejoomiskäitumist püüdnud jälgida. Tuleb välja, et kui ma seda ei kontrolli, siis ega ma ikka oma vajalikku kogust päevas täis ei joo ka. Aga ausalt üteldes on enesetunne vee tarbimise suurendamisega paranenud küll. Energiat ja jaksu on rohkem ning söögiisu on vähenenud. Varem oligi näljatunne vist hoopis janust tingitud.

„First things first“ – kõigepealt tuli mul välja uurida kui suur on minu päevane vee tarbimise vajadus arvestades minu kehakaalu ning kehalist aktiivsust. Tuli välja, et keskmiselt vajan ma ~2,1 liitrit vett ööpäeva jooksul. Selleks, et ma mingigi sugust ülevaadet omaks kui palju ma siis päeva jooksul vett tarbin tõmbasin ma telefoni „Water your body“ äpi, kuhu saab väikese nupule vajutusega oma tarbitud vee koguse salvestada, lisaks sellele on sellel ka lisafunktsioon, mis kasutajale päeva jooksul vee sulinaga meelde tuletab, et ta vett jooks.

Tööpäevadel on vee tarbimise jälgimine lihtne. Hommikul joon peale ärkamist alati vähemalt ühe klaasi vett. Tööl olen seadistanud oma arvutisse väikese programmi, mis mulle kord tunnis meelde tuletaks, et on aeg korraks püsti tõusta. Selle hetke kasutangi endale uue klaasitäie vee toomiseks. Vett joon muide kraanist, mitte sellest peenest Saku Lätte aparaadist. Nii saangi ma 8-tunnise tööpäeva jooksul oma keskmise vajaliku vedeliku tarbimise kätte.

Hoopis teine asi on aga nädalavahetuste ja puhkustega. Hommikune vee joomise harjumus on küll sees, kuid kui edasine päev kulgeb koduseintest väljaspool, siis juhtub pahatihti nii et kahte liitrit ma päevas ära ei joo – ja ka enesetunne annab pärast teada, et vett ei saanud sel päeval piisavalt joodud. Selleks otsustasingi, et pean hankima endale ühe veepudeli, mis mul alati käepärast oleks ja mida oleks lihtne uuesti täita.

Eelnevalt oli mul trenni jaoks olemas alumiiniumist joogipudel aga kuna ma avastasin, et alumiinium reageerib happeliste ainetega, siis on nende pudelite sisemine pind kaetud ainega, kust võib lekkida organismile ohtlikke kemikaale. Seega otsustasingi, et vajan siiski uut pudelit.

Täpsemini tegelikult isegi kahte pudelit - 0,5-1liitrine pudel on hea trenni kaasa võtta või mõnel pikemal reisil kaasa tassida. Aga igapäevaselt tunnen ma, et see on liiga suur ja ei mahu mu käekotti ära. Seega otsingi umbes 0,33-0,4 liitrist ning ~0,75 liitrist pudelit.

Korduvkasutatava veepudeli otsingutel

Esimesena välistasin ma kohe plastpudeli. Plasti tootmine ning selle hauatagune elu on keskkonda koormav. Samuti eralduvad pudelist kemikaalid, mis on tunda lausa vee maitses ning seda eriti just temperatuuri mõjul.

Tootjad reklaamivad küll BPA vabasid plastpudeleid, kuid ma olen veendunud, et plast koosneb ka muudest kemikaalidest, mis võivad inimeste hormoone mõjutada. Kuna plast on kerge, vastupidav, odav ning seda on lihtne hooldada, siis on seda ka poodides oi kui suures valikus.

Black+Blum on näiteks selline pudel, mis tuleb koos vett puhastava söetükiga, mida on lihtne pudelisse kinnitada ja kui ta ei oleks plastist, siis oleks ta juba minu käekotis. Põnevaid tooteid on teistelgi tegijatel.

Kuid enne, kui ei ole teaduslikult tõestatud, et ka BPA vabad plastpudelid on inimorganismile ja keskkonnale ohutud - mina neid ei osta. Alternatiiviks võiks olla küll näiteks bioplastist joogivee pudelid, kuid kahjuks selliseid pudeleid ma ei leidnud. Võibolla on põhjus selles, et tänapäevase tehnoloogiaga ei ole võimalik kvaliteetset veepudelit teha sellest materjalist.

Minu lõplikuks otsuseks osutus klaaspudel. See on vastupidav, ei eralda kemikaale, on lihtsalt hooldatav ja näeb kena välja. Miinuseks on see, et ta on kergesti purunev ning ka üsna raske kaasas kanda. Eestis müüdavate klaaspudelite valik on üsna väike.

Nt on müügil EQUA klaaspudelid, kuid mulle ei sobinud nende pakutavad suurused ning samuti lugesin ma internetist tarbijate kogemusest, et nad olevat kergesti purunenud – kuna ma neid oma silmaga näha ja katsuda ei ole saanud, siis otsustasin selle katki jätta. Ka Biomarketis on müügil klaaspudeleid – need pudelid on kaetud ümbrisega, mis peaks hoidma pudeli kaitstuna, kuid minus tekitas ebakindlust selle pudeli kork, mis tuli raskelt ära ning ma ei olnud kindel kui veekindel selle korgi pidavus näiteks käekotis kandes oleks.

Õnneks sattusin ma oma otsingute ajal külastama New Yorki, kust leidsin täiesti juhuslikult just enda jaoks sobiliku veepudeli firmalt TAKEYA (ei ole kinnimakstud reklaam). Pudeli suurus on kuskil 400ml kanti, ta on väljast kaetud silikoonist kaitsega ning on turvaliselt kinnitatav ja mugav kaasas kanda. Pudeli puhul on oluline, et selle ava oleks võimalikult suur, siis on sealt mugav juua ning hea puhastada.

Nüüd, kus mul on igapäevane klaaspudel olemas, on mul veel puudu üks suurem veepudel, mida oleks hea trenni ja pikematele reisidele kaasa võtta. Selleks olen otsustanud hankida roostevabast terasest pudeli, mille suurus jääks ~750ml ja 1200ml vahele.

Roostevabast terasest (RTS) pudeli miinuseks on see, et talle võivad kukkudes tekkida mõlgid ning veele tuleb juurde metalli maitse. Aga ta on kerge ja vastupidav ning saadaval üsna suures valikus. Neid pudeleid ei kaeta seest kemikaalidega ning minusuguse laisa inimese jaoks on oluline ka see, et ta oleks nõudepesumasinas pestav.

Roostevabast terasest pudelite valik on tegelikult üsna lai ning hetkel ma valingi kolme erineva pudeli vahel.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta