Käes on lõhepüügi ja ühtlasi ka lõhe kuduaeg. Rõõmus aeg ausale harrastuskalamehele: lõhepüük paneb südame kiirelt põksuma ja punast kala on ka maakonna jõgedesse hakanud pisut rohkem tulema. Teisalt näeb jõgedel iga päev märke ka aktiivsest ja hoolimatust röövpüügist.

Harju röövpüüdjate saak võib ausate omast olla suurem

Aastakümnete pikkuse harrastuskalamehe staažiga Rein Truumetsa sõnul toimetavad röövpüüdjad agaralt mitmel maakonna jõel.  Lõhe ja meriforelli harrastuspüügiks antakse kalastuskaarte  Harjumaal Pirita, Jägala, Vääna ning Valgejõele.

“On päevselge, et röövpüüdjaid tegutseb. Olen ise Vääna jõest mõrra välja võtnud, Pirita jões on salavõrkusid näha olnud, öösiti käiakse kala tragimas – ausal harrastuskalamehel pole öösel jõe äärde asja,” ütles Truumets.
Harrastuskalastajad peavad lõhe- ja meriforellipüügiks loa hankima:  kalapüügiõiguse tasu üheks päevaks on 100 krooni, kolmeks päevaks 200 krooni ja 30 päevaks 1500 krooni.
Öine salaelu
Truumetsa sõnul vaatavad röövpüüdjad päeval kalapesad välja, ööpimeduses tragitakse aga kalad otse pesalt. Alles hiljuti kohtas ta varahommikul jõe äärest minemasõitvat autot, millega ilmselt röövpüüdjad lahkusid.
“Öösel pole jõe äärde ausal inimesel üldiselt asja, vaevalt et armunud paarikegi enne kuut hommikul loodusesse läheb,” märkis Truumets.
Kuigi harrastuskalastaja Lauri Lepisto ise pole röövpüüdjaid näinud, on temagi salavõrke välja võtnud ning leidnud Vääna jõe äärest autoakud, mida kasutatakse elektripüügiks. 
 
“Elektripüük on eriti hull: tapab kõik elava, lisaks suurtele kaladele ka väikesed, keda keegi ei tahaks välja püüda,” sõnas Lepisto. “Mu eluunistus on sellised elektriga püüdvad ahvinäod kätte saada.”
Valel ajal, vales kohas
Põhja regioonis tegeleb kalapüügikontrolliga kuus inspektorit. Kontroll toimub ühelt poolt tööplaani järgi, aga kontrollitakse ka inspektsioonile tulevaid teateid, selgitas Keskkonnainspektsiooni avalike suhete nõunik Leili Tuul.
Keskkonnainspektsiooni Põhja regiooni inspektorite sõnul sel aastal olukord lõhejõgedel väga hull ei ole.  Suurem püügisurve on tänavu Jägala jõel,  küll aga on püügilubasid palju antud ja sellepärast on ka püüdjaid ja käijaid palju. 
Enim on probleeme sellega, et kiputakse püüdma püügikeelualal, ütles Tuul. Teiseks levinumaks rikkumiseks on see, et puudub kalastuskaart, püütakse ka keelatud viisil või keelatud püügivahendiga.
Kalapüügirikkumise eest saab füüsilist isikut karistada kuni 18 000-krooni suuruse rahatrahviga.  
Oktoobrikuu kalastusrikkumised
  • 11. oktoobril oli üks meeskodanik spinninguga Jägala jõel kala püüdmas, ehkki ei omanud harrastuslikku kalapüügiõigust tõendavat dokumenti ega ka kalastuskaarti lõheliste püügiks. Spinningu ja lendõnge kasutamine Jägala jõel on kuni 31. detsembrini keelatud.  Kalapüüginõuete rikkumise eest määrati trahv 900 krooni.
  • 5. oktoobril püüdis teine meeskodanik Jägala jõel Linnamäe tammist ca 80 m allavoolu kalapüügiga, kus püük on keelatud. Püügiks kasutas spinningut. Kontrollimisel ei olnud esitada kalastuskaarti. Rikkumise eest määrati trahv 900 krooni.
  • 28. oktoobril püüdis järgmine rikkuja kala Vääna jõel Vahiküla astangute ja suudme vahelisel lõigul, kus kalapüük on aastaringselt keelatud. Kasutas kahte harrastuslikku käsiõnge, mille kasutamiseks puudus tal harrastuslikku kalapüügiõigust tõendav dokument (maksekviitung). Trahvisumma 720 krooni.
Allikas Keskkonnainspektsioon
 
Arvamused:
Rein Truumets - staažikas kalastaja
Miks röövpüük lokkab? Sest kontroll puudub, inspektoreid on vähe ja nad ei jõua igale poole! Praegu, lõhekoe ajal, pidi isegi üks vähestest puhkusel olema! Aga röövpüük toimub: öösel püütakse ahingutega, Pirita jõe äär on täis mehi, kes tragivad. Pesalt on lihtne püüda, kui tead juba, kus kala on, pole öösel vaja valgustki näidata.
Minu nägemuses ei saa korda enne majja, kui tegutsema hakkavad nn ühiskondlikud valvurid. Harrastuspüüdjad võitlevad röövpüügiga praegugi, kui ikka salapüüdjate mõrd või võrk sees, siis võtame välja. Aga riigipoolset toetust sellele pole.
On juba ringkond harrastuskalamehi, kes kudekala põhimõtteliselt ei püüa, ka mitte lubadega. Mis sest lõhemammast võtta, kala maitseomadused ja väärtus on kehvemad, las ta koeb rahus ja taastab varusid. Ega ju kellelegi meeldi, kui hanguga magamistuppa tullakse. Mina ise ei püüa jõkke kudema tulevat kala juba kaheksa aastat.
Aga selge on ka see, et röövpüüdjate saak ületab loa hankinud kalamehe saagi. Harrastuskalamees võib päevi või nädalaid jõe ääres käia, enne kui korraliku kala kätte saab.

Kaia Roots, Harju Elu
Allikas: http://www.harjuelu.ee

Sarnased artiklid