„Suur Eesti jaekett loobub puurimunade müügist hiljemalt aastaks 2025.“; „Populaarne Briti hüpermarketikett on teatanud number 3 märgistusega munadest loobumisest aastaks 2025.“; „Toiduainetööstuse hiiglane kaotab number 3 märgistusega munad munaletist aastaks 2020.“ Sellised teated on märk tõelisest edust, tähendades, et oleme jõudmas üha lähemale võidule kanade puurispidamise üle. Tegu on tohutu muutusega. Kuid miks peame me seejuures lõplike tulemuste nägemiseks nii palju aastaid ootama?

Paljud ettevõtted, kes on otsustanud loobuda puurikanade munade müügist või oma toodetes kasutamisest, vajavad niisuguste plaanide jõustamiseks 5–7-aastast üleminekuperioodi. Ühest küljest tundub see väga pika ajana ning täieliku loobumise hetk näib üsnagi kaugel olevat. Ent teisalt nõuab sedalaadi muutus ettevõtetelt tervet hulka niisuguseid otsuseid, korraldusi ja tegusid, milleni ei ole alati kerge jõuda.

Suur ettevõte tähendab suurt muutust

Mida suurema ettevõttega on tegu, seda kauem võtab aega otsuste elluviimine. Näiteks Sodexo – ühe juhtiva toitlustusteenuste pakkuja, kes seejuures on otsustanud puurimunadest loobuda – kontorid asuvad üle 80 riigis ühes 400 000 töötajaga. Niisuguste mõõtmetega ettevõtete puhul ei ole laiaulatuslikke muudatusi võimalik teha üksnes aasta või paari jooksul. Aeglane ja läbimõeldud tööprotsess on tükk maad tulemuslikum kui spontaanne ning tormakas tegutsemine.

Pikaajalised kokkulepped tarnijatega

Ettevõtetevahelised lepingud on sageli sõlmitud mitmeteks aastateks ning neist taganemine võib kaasa tuua ebameeldivaid tagajärgi. Ka uue tarnija leidmine ei ole kerge ning nõuab aega. Hindade kohandumine vastavalt turutingimustele, tähtajad, transpordialased otsused ja muud uute lepingutega seotud küsimused (nt õiguslikud aspektid ja kaubanduslepped) vajavad põhjalikku ettevalmistust ning, taaskord, aega.

Keeruline ligipääs alternatiividele

Hetkel tuleb valdav osa (86%) Eesti munatoodangust puurispeetavatelt kanadelt. Nende munade tootmine on praegustes tingimustes kõige odavam. Seega võib ettevõttel, kes soovib müüa või kasutada üksnes puurivabade kanade mune, olla keeruline sobivat tarnijat leida. Ent mida rohkem ettevõtteid puurivabade munadega varustamist nõuab, seda enam püüavad tarnijad ka nende soovidele vastu tulla. Tootjad peavad kohanema üha kasvava nõudlusega paremates tingimustes elavate kanade munadele, aidates nõnda panustada jõhkra tööstuse kadumisse.

Pikaajaline strateegia

See, kui ettevõte on avalikkust teavitanud puurikanade munade müügist või oma toodetes kasutamisest loobumisest 2025. aastaks, ei tähenda veel, et kuni selle ajani oodataks passiivselt muutusi. Niisugune otsus tähendab, et 2025 on tähtaeg, hiljemalt milleks on puurimunadest loobumine viidud lõpule kõigis riikides, kus tegutsevad ettevõtte filiaalid. Rahvusvahelised ettevõtted, kes on teatanud puurimunadest loobumisest, on avalduse tegemise ajaks sageli juba mitmetes riikides või regioonides tegelikult puurivaba.

Iga puurimunadest loobumise otsus suurtelt ja tuntud toiduettevõtetelt on väga suur samm edasi, lõpetamaks munakanade puurispidamise täielikult.

See, mis vaid mõned aastad tagasi tundus küllalt ebatõenäolisena, on nüüd saamas tegelikkuseks, isegi kui hetk, millal praegu otsuse väljakuulutanud ettevõtted puurimunadest sajaprotsendiliselt loobunud on, tundub veel kaugel. On oluline teadvustada, et ühe ettevõtte oskuslikult planeeritud muudatused, kuigi aeglased, on väga võimsaks stiimuliks ka teistele, et niisugust tähtsat sammu ette võtta. Rimi otsus loobuda puurikanade munade müügist aastaks 2025 on meeletult oluline samm, mis lükkas teiste jaekettide hulgas hoopis uued tuuled puhuma, olenemata sellest, et sajaprotsendiline muutus on veel aastate taga. Oluline on, et protsess käiks ning me liiguks loomasõbralikuma maailma poole. Sellised olulised otsused aitavad meil kindlasti seda teha.

 

Lugu on pärit liikumise "Nähtamatud loomad" kodulehelt

Sarnased artiklid