Kui oled sattunud kuriteo ohvriks...

Igaüks meist võib langeda kuriteo ohvriks. Kui oled kuriteost teada andnud, on Sul võimalik saada tuge. Kannatanuna on Sul õigus väärikale ja lugupidavale kohtlemisele. Sinu ohvrikogemuse leevendamiseks pakutakse Sulle mitmesugust abi.

Justiitsministeerium on kuriteoohvritele abivahendiks loonud kuriteoohvri infolehe.

Võid tutvuda menetlustoimingu, näiteks ülekuulamise protokolliga ja teha menetlustoimingu kohta märkusi. Selleks anna oma soovist uurijale teada.
Sul on õigus tutvuda pärast kohtueelse menetluse lõppu kriminaaltoimikuga. Küsi seda prokurörilt.
Võid osaleda kohtuistungil asja arutamises.
Kui Sa ei valda piisavalt eesti keelt, võid saada suulise tõlgi abi ning olulisest teabest – nt kohtuotsusest või kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest – ka tasuta kirjaliku tõlke.
Sa ei pea andma ütlusi oma lähedase ega iseenda vastu. Samuti ei pea Sa andma ütlusi, kui Sul on ameti- või kutsetegevuse tõttu kohustus hoida saladust.
Kui kahtlustatava vahistamine või vabastamine võib Sind ohtu seada, on Sul õigus teada saada, kui ta vahistatakse või vabastatakse. Räägi oma soovist prokurörile või uurijale.
Kui oled langenud seksuaal- või soolise vägivalla või lähisuhtes toime pandud kuriteo ohvriks, võid paluda, et Sind kuulaks üle Sinuga samast soost inimene.
Sul on õigus esitada oma seisukoha kaitsmiseks tõendeid, mis iseloomustavad juhtunut kõige paremini. Samuti võid esitada kaebusi ja taotlusi uurijale ja prokurörile.

Võid võtta menetlustoimingule kaasa toetava inimese.
Ohvriabiteenus pakub psühholoogilist nõustamist, kuriteoga tekkinud kahju hüvitamist ja muud nõu. Loe lähemalt sotsiaalkindlustusameti võrgukodust ning veebilehtedelt Palun Abi ja Abiks Ohvrile. Kriisitelefon 116 006. Telefon: 16106 ja e-post: info@sotsiaalkindlustusamet.ee
Võid taotleda lähenemiskeeldu, et Sulle ohtlik inimene ei viibiks Su läheduses, elu- või töökohas ega suhtleks Sinuga telefoni ega interneti kaudu. Selles aitab Sind prokurör, infot saad ka uurijalt. Loe lisaks veebilehelt Abiks Ohvrile.
Sul on õigus esindajale. Infot õigusabi ja õigusnõu kohta saad telefonil 688 0400, e-kirja teel abi@juristaitab.ee ja portaalist Jurist Aitab.

Sul on õigus Sulle kuriteoga tekitatud kahju hüvitamisele. Sul on õigus esitada politsei või prokuratuuri kaudu ilma riigilõivu maksmata tsiviilhagi kahjude hüvitamiseks. Seda võib teha esimesel võimalusel, aga mitte hiljem kui kümme päeva pärast seda, kui tutvusid prokuratuuris kriminaaltoimikuga. Võimaluse korral võta juba ülekuulamisele kaasa kahju tõendamiseks vajalikud dokumendid (tšekid, kviitungid). Täpsemat infot annab uurija, kes aitab ka täita vastava vormi, mida on võimalik hiljem täpsustada või muuta.
Kui oled langenud raske kuriteo ohvriks, siis maksab riik Sulle riiklikku hüvitist, mille kohta saad täpsemalt lugeda veebilehelt Abiks Ohvrile. Hüvitist makstakse Eesti Vabariigi territooriumil toimepandud vägivallakuriteo ohvritele ja ohvri ülalpeetavatele.

Sul on õigus vaidlustada kriminaalmenetluse alustamata jätmine või lõpetamine. Selleks saada kümne päeva jooksul alates sellest, kui said määruse või teatise, prokuratuurile e- või paberkiri, milles selgita vabas vormis, miks peaks kriminaalmenetlust alustama või jätkama. Kontaktandmed leiad prokuratuuri võrgukodust. Kui menetlust ei alustatud või see lõpetati, aga vajad ikkagi abi, pöördu ohvriabi poole.
Võid anda nõusoleku kohaldada kokkuleppemenetlust. Sel juhul nõustub kahtlustatav karistusega, milles lepib prokuröriga kokku. Sul on õigus avaldada arvamust karistuse kohta. Lisainfot saad prokurörilt.
Kui tegu on teise astme kuriteoga, mille asjaolud on välja selgitatud ja mille suhtes puudub avalik menetlushuvi ning süüdistatav või kahtlustatav on kannatanuga leppinud, võib kohaldada lepitusmenetlust. Selleks on vaja mõlema poole nõusolekut. Lepituskokkuleppega võtab kuriteo toimepanija kohustuse tasuda kõik menetluskulud, heastada tekkinud kahju ning täita muid kokkuleppes toodud tingimusi.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta