Varjupaikade MTÜ hallata on seitse loomade varjupaika üle Eesti – Läänemaa, Pärnu, Tallinn (Paljassaare), Valga, Viljandi, Virumaa ja Võru.

Meie varjupaikades käib töö igapäevaselt. Võtame vastu väljakutsed hulkuvate või leitud lemmikloomade kohta ja toimetame nad varjupaika. Sissetulnud loomad läbivad veterinaarse kontrolli ja neile tehakse vajalikud protseduurid. Kahe nädala jooksul levitame infot looma kohta, et leida üles tema vana omanik.

Kui kellelgi on lemmikloom kadunud, siis palume kindlasti teavitada kohalikku varjupaika lemmiku kadumisest ja tasub silm peal hoida meie kodulehel varjupaik.ee/loomad/loomad-varjupaigas, kus on üleval kõik varjupaikades viibivad loomad ja teavet saab sorteerida looma liigi, varjupaikade jm kaupa. Lisaks postitame leitud loomade kohta info Facebooki Lemmikuleidja leheküljele.

Kui on selge, et teie lemmik on sattunud varjupaika, siis palume varjupaika helistada ning telefoni teel selgitatakse, kuidas on võimalik oma lemmikule järele tulla.

Kui lemmik ei saa vanasse kodusse tagasi, siis 15ndast varjupaigapäevast alates hakkame talle uut kodu otsima. Praegu saab uut kodu ootavate loomadega tutvust teha meie kodulehel. Kui lemmikutest keegi kõnetab ja kodupakkumise otsus on läbi mõeldud, kõik pereliikmed on nõus, siis saab looma profiili juures asuva nupu Paku kodu kaudu esitada sooviavalduse. Kõikide sooviavalduse esitajatega võetakse ühendust ja võimalusel korraldatakse kohtumine.

Tavapärasest toimimisest on võrreldes praegusega erinevus, et varjupaigad on külastuseks suletud. Külastuse all mõtleme varjupaika tulekut niisama loomi vaatama või asjade kujul annetusi tooma. See võib pikema aja jooksul panna meid keerulisse olukorda. Me küll oleme kohalike omavalitsuste partnerid, kuid nemad katavad loomahoiu ainult kahe nädala jooksul, mis on seotud vana omaniku otsimisega. Meie tahame aga otsida hüljatutele uued kodud ja hetkel on uue kodu leidmise aeg ca kolm kuud. Selle ajaperioodi kulutuste katmiseks kogume me annetusi. Oodatud on nii rahalised kui ka esemelised annetused.

Hetkel, kui me külalisi vastu võtta ei saa, siis on eriti oodatud rahaline toetus, mille eest me saame kõik vajaliku ise varjupaikadesse tellida.
Võimalused meie toetamiseks:
1. hakka püsiannetajaks või toeta ühekordselt meie kodulehel: varjupaik.ee/toeta/rahalineannetus
2. helista annetustelefonil 900 7000 (toetad 5 euroga, palun kuula kindlasti ära sissejuhatav tekst 10 sekundit, sest muidu annetamist ei toimu)
3. anneta annetuskontole Varjupaikade MTÜ IBAN EE561010220068203017. Kui soovitakse toetada konkreetset varjupaika, siis palun lisage ülekande selgitusse varjupaiga nimi.

Lisavõimalustega saab tutvuda siin varjupaik.ee/toeta/heategevuspoed

On teil olemas vajalik arv vabatahtlikke?

Varjupaigas töö tegemine nõuab spetsiifilisi oskusi. Meil on olemas vabatahtlikud, kes on läbinud vabatahtlike koolitusprogrammi, kuid hetkel on ka nende tegevus pausile pandud, et viia varjupaigas viibivate inimeste arv võimaliku miinimumini. Varjupaikades on igapäevaselt olemas töötajad, kes katavad ära loomade eest hoolitsemise ja muid tegevusi ei toimu. Kui praegune olukord lõpeb ja saabub kevadtööde aeg, siis kuulutame sellest sotsiaalmeedias, kui abikäsi vajame.

Kuidas on korraldatud loomade hoolekanne karantiini tingimustes?

Tõesti – varjupaikade töötajaid ei saa me kuidagi kaugtööle suunata, sest varjupaigaasukad tahavad süüa iga päev, pesasid tuleb puhastada iga päev, kassidega tuleb suhelda iga päev ja ka koertega tuleb jalutada, tegeleda iga päev. Me oleme andnud loomadele lubaduse, et me tagame neile viis vabadust, lähtume nende loomuomastest vajadustest ja meie jaoks on nende heaolu alati esikohal. Seda ka praeguses keerulises olukorras. Oleme jaganud tööülesanded selliselt, et töötajad omavahel väga kokku ei puutuks, igaühel on oma loomad ja ruumid ning välditakse tööväliseid kontakte.

Kas lemmikloomad võivad edasi kanda koroonaviirust või ei?

COVID-19 arvatakse olevat küll loomse algpäritoluga, kuid levib inimeselt inimesele ning nii WSAVA (Ülemaailmne väikeloomaveterinaaride assotsiastioon) kui ka Global Veterinary Community - ühendus, mis liidab ligi 200 000 loomaarsti üle maailma - kinnitavad, et puudub hetkel oht, et lemmikloomad võiksid nakatuda või olla nakkusallikaks inimestele.

Hong Kongis tuvastati koroonaviiruse patsiendi koeral 28. veebruaril nõrk positiivne tulemus koroonaviiruse osas. Hong Kongi koer ilmselt sai nakatunud inimeselt viiruse osakesi, aga viirus ei paljunenud tema hingamisteedes. Pole mingeid tõendeid, et koer oleks nakatunud COVID-19 haigusesse. Siiski rõhutatakse, et koroonaviirusesse nakatunud inimesed peaksid vältima kontakte lisaks inimesetele ka lemmikloomadega kuni me oleme viirust paremini tundma õppinud.

COVID-19 viirust ei tohiks segi ajada teiste koroonaviirustega, mis esinevad koertel ja kassidel ning ei kandu üle inimestele. Koerte koroonaviirus, mis võib põhjustada kõhulahtisust ja kasside koroonaviirus, mis võib põhjustada kasside infektsioosset peritoniiti (FIP), on mõlemad alfa-koroonaviirused. Koroonaviirus COVID-19 (SARS-Cov-2) kuulub beeta-koroonaviiruste hulka.

Mida peaks teadma lemmikloomaomanik, kui ta tahab minna lemmikuga õue, kuid kehtib karmistatud karantiinikord ja lubatakse minna vaid hädapäraseid käike?

Eelisolukorras on inimesed, kelle on isiklik piiratud aed. Oma aias saab koos õues olla ja koerale tegevusi pakkuda. Samas ei asenda aed jalutuskäike. Kui koer on üksi aias, siis see territoorium muutub lihtsalt igavaks. On võimalik aiakeskkonda rikastada, kui vedada sinna erinevaid asju, mida koer saab nuuskida ja uurida, näiteks vana madratsi või teki, vana vihmavarju, kummikud, ämbri jne. Asjadel muud piirangut ei ole, kui need peavad olema koerale ohutud, kui ta neid suuga katsub ja ise peate looma tegevusel silma peal hoidma. Kui koer kaotab huvi, siis korjake need asjad ära ja järgmiseks päevaks nuputage, mida uut talle pakkuda.

Territooriumilt välja jalutama tuleb ikka minna. Üldiselt on inimeste liikumine väljas vähenenud ja kui kedagi kohtate, siis võimalusel minge enne teisele poole teed või mööduge distantsil 2 m nagu praegu soovitatakse. Ärge unustage oma koera järelt koristada.

Koerte platsile ei tasuks minna ja võimalusel mitte korraldada koerte kokkusaamisi. Pigem jalutada üksi või oma perega pargis, metsas, mererannas. Vabas looduses tuleb vältida koera kohtumist metsikute loomade ja lindude või hülgepoegadega, (nagu paraku eile Stroomi rannas juhtus.)

Vältige kitsaid matkaradasid, laudteid rabades, kus on ei saa möödumisel distantsi hoida. Kui on ette nähtud, et koer peab jalutama rihmas, siis kasutage jalutamiseks pikka liini alates 5 m, et koer saaks käituda nagu koer ning ringi nuuskida, samas on olukord teie poolt kontrollitav. Kui teile liginevad teised jalutajad, kutsuge koer enda juurde, andke maiust ja lappige rihm kokku parajasse pikkusesse. Siis jalutage koos koeraga edasi või oodake paigal kuni teised teist mööduvad.

Ja kõike muud loomapidamisega seonduvat?

Oluline on jääda rahulikuks. Meie rutiinse päevarütmi muutusega on muutunud ka meie perelemmikute päevarütm ja see võib loomades esialgu ärevust tekitada. Neile on kohanemiseks vaja anda aega.

Lemmikuga suhtlemine ja mittesuhtlemine peavad olema tasakaalus, et ka loom suudaks jääda rahulikuks. Nii ülestimuleerimine kui ka alastimuleerimine võivad loomale ebamugavust tekitada.

Tuleb tunda oma lemmiku loomuomaseid vajadusi. Ehk ongi see aeg meile antud õppimiseks, lugemiseks. Kui inimesed on rohkem kodus, siis tuleb arvestada, et näiteks täiskasvanud koer vajab und päevas 14-16 tundi, kutsikas ja seeniorkoer veelgi rohkem. Ka kassid magavad 15 tundi päevas. See uni jaguneb kergeks ja sügavaks uneks. Kui lemmik on sättinud ennast unele, siis laske tal magada ja katsuge teda mitte torkima minna, kuigi nii väga tahaks ju talle vahepeal ka pai teha.

Samas ärkveloleku ajal tuleb loomale pakkuda tegevust – tegevus jaguneb vaimseks ja füüsiliseks tegevuseks ja need peavad olema tasakaalus. Vaimule on head otsimis- ja nuputamismängud ning koostööharjutused. Koertega võiks minna loodusesse liikuma ja kasse ergutada mänguga, mis sarnaneb jahtimisele.

Võtke aega ja lihtsalt jälgige oma looma – mida ta ise teeb, kuidas toimetab. Rahulik jälgimine on hea viis oma looma tundma õppimiseks.

Milliseid ettevaatusabinõusid peaks kasutusele võtma?

• Pane paika plaan olukorraks kui ise haigestud või peaksid vajama hospitaliseerimist - kes tegeleb siis sinu lemmikloomadega? Võta ühendust sugulaste ja sõpradega.
• Pange igaks-juhuks valmis loomade transpordiboksid, tarvikud ja paari nädala toiduvaru kui peaks tekkima vajadus loomade viimiseks mujale.
• Vaata üle oma loomade vaktsiinid ja vajadusel võta ühendust loomaarstiga. Loomahotellid ei võta enda hoole alla kehtiva vaktsineeringuta loomi ning lisaks on hetkel Eestis liikvel väga tõsiste tagajärgedega koerte katk.
• Kui su loom saab ravimeid, siis pane kõik need täpselt koos vajalike dooside ja manustamisjuhenditega kirja.
• Kui su loomad ei ole veel kiibistatud ja registrisse kantud, siis nüüd on viimane aeg seda teha. Kontrolli registris olevate andmete korrektsust.
• Kui oled nakatunud viirusega, peaksid võimaluse korral teised pereliikmed loomade eest hoolitsema. Kui elad üksinda, siis pese käsi enne ja peale oma looma katsumist ning proovi vältida musitamist, kaisutamist, ära lase loomal oma nägu lakkuda jne.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta