2008. aasta Pekingi olümpiamängude ootuses muutus ’Pekingi sudu’ mõisteks, mida igapäevaselt jälgiti. Oli ju olümpialinn silmitsi probleemiga, mis võis suured spordimängud nurjata. Maailma tuntuimad meediakanalid näitasid lausa igapäevaselt uudisteid Pekingi sudu aeglasest taandumisest. Et olukorda parandada, peatati linnas kolmandik kõikidest autodest ja väidetavalt jäeti suitsuhirmus seisma ka mitmed linnalähedased tehased. Kuid mida täpsemalt kujutab endast nähtus, tänu millele näeb Pekingis selget taevast vaid sajal päeval aastas, sellest Bioneer täna kirjutabki.

Sudu tuleneb sõnadest ’suits’ ja ’udu’

Sudu on teatud tüüpi õhusaastet näitav mõiste, mis koondab endasse kaks sõna – ’suits’ ja ’udu’. Eeskuju mõiste leiutamiseks saadi inglisekeelsest terminist ’smog’, mis ühendab sõnu ’smog’ (suits) ning ’fog’ (udu). Termini ’smog’ mõtles välja Harold Antoine des Voeux Suurbritannias 1905. aastal. Sellega tähistas ta kivisöe põlemisel atmosfääri paiskuvate väävliühendite poolt tekitatud tumedat ning mürgist suurlinnade kohal hõljuvat pilve, mis tappis tuhandeid inimesi kogu riigis.

Esineb vähemalt kahte tüüpi sudu, millest esimest – nn Londoni tüüpi sudu – võib tõesti käsitleda kui niiskuse ja väävlirikka suitsu reaktsiooni saadust, kuid teise, Los Angelise tüüpi ehk fotokeemilise sudu, tekkeks ei ole vaja ei suitsu ega ka udu.

Londoni tüüpi sudu on kõige ohtlikum

Londoni tüüpi sudu korral on tegemist peamiselt kivisöe küttekolletes põletamise tagajärgedega. Põletamisel satuvad atmosfääri tahmaosakesed ning väävli oksiidid. Londoni-tüüpi sudu teke on aktiivsem niiskete ja sompus ilmadega ja tööstusrajoonides, mis asuvad looduslikes “kaussides”.

Kui õhk on veeaurust küllastunud, siis saavad tahm, väävli oksiidid ning vesi kombineeruda ja moodustada nähtavust halvendava ning inimeste tervist ohustava happelise reaktsiooniga pilve ehk sudu.

Tervisele ongi kõige ohtlikum nn Londoni-tüüpi sudu, mis on tapnud tuhandeid inimesi, kuid ka fotokeemilise suduga kokkupuutumine tekitab inimestel hingamisraskusi, ärritab silmi ning võib mõnikord põhjustada surma.

Pildil on London 1952.aasta saatuslikul talvel (foto: aboutmyplanet).


Kuigi Londoni sudud olid nõudnud inimelusid ka varem, sai probleem maailmas laiemalt tuntuks alles 1952. aasta talvel, kui leidis aset dramaatiline “sudukatastroof”. Kümne päeva jooksul hukkus 4500 inimest rohkem kui tavaliselt, kuna Londoni kohal olev udu segunes väävligaasidega, mis sattus atmosfääri fossiilsete kütuste põletamise tõttu.

On teada teisigi selle aja katastroofilisi sudunähte maailmas. Samamoodi surid 1930.aastal Belgias (Maasi oru tööstusrajoonis) 63 inimest ning haigestus mitusada. 1962. aastal suri Jaapanis (Osakas) sudu tagajärjel 60 inimest. 1963. aasta novembris kestis sudu New Yorgis kümme päeva ja olevat põhjustanud 170 surmajuhtu.

Tänapäeval esineb seda tüüpi sudu harvem, sest kivisütt enam nii laialt kütteks ei kasutata.

Fotokeemiline sudu väljendub nähtavust halvendava vinena

Fotokeemiline sudu ei teki mitte vihmase või niiske ilmaga, vaid pigem vastupidi, sest selle tekkeks on vaja päikesevalgust. Tegemist pole seega mitte udu, vaid nähtavust halvendava vinega. Los Angelese tüüpi sudu tekkeks on tarvis tuulevaikset, pilvitut ja kuiva ilma, intensiivset päikesekiirgust, mootorsõidukite heitgaaside ja naftatööstuse heitainete (süsivesinikud, lämmastikoksiidid) kõrget kontsentratsioon õhus.

Fotol on näha LA tüüpi fotokeemiline sudu (foto: A. Logan, wikipedia)


Fotokeemiline sudu tekib lämmastiku oksiidide ning lenduvate orgaaniliste ühendite vahelise reaktsiooni läbi. Saadusteks on aerosoolid ning osoon. Sellist tüüpi sudu tekib peamiselt suurlinnades (nt Los Angeles, Jerevan, Alma Ata, mitmed Jaapani linnad), kus on palju mootorsõidukite heitgaase ning tööstuslikku atmosfäärisaastet.

Muide, eriuuringud on näidanud, et igasugune tossutamine võib mõjuda linnade õhule – Los Angeleses olevat 6% sombast tingitud sigareti- ja lihagrillimise suitsust!

Sudu võib olla ka segatüüpi

Sudu võib tekkida ka biomassi põlemise tagajärjel. Näiteks tekitavad suured metsapõlengud laialdastel aladel nähtavust halvendavat vinet. Biomassi põlemise tagajärjel tekkinud sudu on oma omadustelt tihti kahe peamise sudutüübi segu.

Näiteks aastataguste Indoneesia metsapõlengute ajal langes nähtavus kohati paari meetrini ja mitme riigi elanike elu oli häiritud.

Fotol on sudu Singapuri linnas Indoneesia metsapõlengute ajal 2006.aastal (foto: wikipedia).

Allikad:
1. Keskkonnaveeb „Sudu“ http://www.keskkonnaveeb.ee 
2. Vikipeedia „Sudu“ http://et.wikipedia.org 
3. A. Kallis "Ära aja udu" http://www.emhi.ee/

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta