Igal talvel jõuab kindlustusse juhtumeid, kus torude külmumine ja sulamine rikub suvekodu vara ning toob kaasa suuri remondiarveid, millega üldse arvestada ei oska. Kuidas neid kahjusid ära hoida?

Torude külmumise oht valitseb ennekõike suvilas või maakodus, kus püsivalt ei elata ega köeta piisavalt.

„Tihtipeale ei piirdu selliste juhtumite põhjustatud kahju pelgalt torude ja hoonega, vaid lõhki külmunud torudest võib välja joosta suur hulk vett, mis suurendab märkimisväärselt vee- ja elektrikulu,“ tõdeb Swedbanki kodukindlustuse valdkonnajuht Liina Laks.

Näiteks Swedbanki kindlustuse ühes selle aasta kahjukäsitluse juhtumis purunesid jaanuaripakasega ühe pere maakodu tualetis külmunud toru ja vannitoa segisti.

„Toru purunemise tagajärjel jooksis välja üle saja kuupmeetri vett. Vee ületarbimine ja hoone täiendav kütmine niiskuskahju vähendamiseks põhjustas suurenenud elektrikulu mitmesaja euro eest,“ ütleb Liina Laks.

Kahjud võivad küündida isegi 10 000 euroni

Torude külmumisest tingitud kahjusummad jäävad Swedbanki kodukindlustuse selle aasta andmete põhjal enamasti 2000–3000 euro kanti, suurimad kahjud aga küündivad isegi kuni 10 000 euroni. Kuidas nii suured kahjud tekkisid?

„Näiteks ühes juhtumis oli majaomanik reisil ning kütmine toimus automaatselt kaugjuhitavuse teel vastavalt majas olevatele temperatuurianduritele. Ilm läks aga ülikülmaks, veetoru lõhkes ning ujutas üle maja kaks korrust, lisaks muule sai kahjustada ka elektroonika. Kahjuhüvitis kokku oli ligi 11 400 eurot,“ kirjeldab Liina Laks. 

Kui tegu on kindlustusjuhtumiga ning kindlustus hüvitab kahjud, põhjustab külmunud toru lõhkemine tihtipeale suuri ebamugavusi ning vajadust elu mõneks ajaks ümber korraldada, nagu näiteks järgmises juhtumis.

„Duširuumi seina sees külmus toru ning selle ülessoojendamiseks oli vaja seina teha auk. Toru lekkimise tõttu jäid vee alla ka keldris olevad asjad ning tuli tellida vee väljapumpamine, et vältida suuremaid kahjustusi ja vee edasist levikut,“ räägib Liina Laks. „Lekke tuvastamine osutus keeruliseks ja selle otsimiseks kaevati üles pinnas ja äsja paigaldatud tänavakivid. Maja oli tükk aega ilma veeta. Kahjuhüvitis selles juhtumis oli 2680 eurot.“

Kahjusid saab ennetada

Oluline on, et inimene teeks kahju ennetamiseks kõik endast oleneva. Näiteks vastavalt Swedbanki kodukindlustuse tingimustele tuleb kahjude ärahoidmiseks vesi kinni keerata ja torudest välja lasta, kui ehitist kütteperioodil ei köeta või kui temperatuur ehitises langeb alla 0 kraadi.

„Paraku seda alati ei tehta ning tagajärjeks on ebameeldiv üllatus, kus kindlustusselts võib olenevalt juhtumi asjaoludest hüvitisest keelduda või siis vähendada hüvitise summat,“ tõdeb Liina Laks. „Mõned majaomanikud püüavad küll väikeste miniradiaatorite või siis pesuruumi põrandaküttega suvilat soojas hoida, kuid sellest tihtipeale kogu hoone jaoks ei piisa.“

Kuidas siis ikkagi torude külmumist ära hoida? Tallinna Vee veemõõdu juht Ergo Põder ütleb, et veemõõdusõlme külmumise ennetamiseks tuleb jälgida, et ruumis ei langeks temperatuur alla +3 kraadi ega tekiks tuuletõmbust. „Ruum peab olema korralikult soojustatud ja ideaalis ka köetav. Veetorude isolatsioonimaterjal võiks olla vähemalt 9 mm paksune, mis kaitseb torusid ka suvel kondensatsiooni eest – seda peetakse mõnikord ekslikult torustiku lekkeks,“ selgitab ekspert.

Suvemajades ja maakodudes, kus talvel ei elata ja kütet pole, tasub vesi liitumispunktist kinni keerata. Selleks tuleb Ergo Põdra sõnul võtta ühendust kohaliku veeteenuse pakkujaga, kes sulgeb vee liitumispunktis ja eemaldab veearvesti. Pärast seda aga tuleb avada kõik kraanid, et vesi saaks torustikust välja voolata, sest külmumisel tekkiv veeavarii võib põhjustada suurt kahju.

Ergo Põder märgib, et torustiku üldine seisukord mängib samuti külmakindluses suurt rolli.

„Vanad, roostes või vigastatud torud on külmumise suhtes oluliselt haavatavamad. Läbi roostetanud torustik on habras ja võib kergesti puruneda. Kõige tundlikumad kohad on tihti silmale nähtamatud, näiteks keermed ja liitmikud. Kui spetsialist soovitab torustiku rekonstrueerida, tasub seda kindlasti teha,“ annab Põder nõu.

Mida teha, kui torud on juba külmunud?

Külmal hooajal pöördutakse Tallinna Vee poole abipalvega külmunud torude pärast korduvalt.

Kui torustik on külmumas ja seda pole võimalik soojustada, võib Põdra sõnul lühiajalise abinõuna jätta veekraani pisut lahti, et toimuks vee liikumine, mis vähendab torustiku läbikülmumise kiirust.

„Kui vesi on torus juba jäätunud, tuleks esmalt lahti võtta kergesti eemaldatavad toruliitmikud, et sulamisel oleks veel ruumi paisuda ja torust välja voolata. Kui liitmikke lahti ei ühendata, võib see viia torustiku purunemiseni,“ sõnab Põder. „See kehtib ka kevadeti, kui soojus hakkab külmunud torustikku sulatama. Ulatuslikuma külmumise korral tuleks pöörduda professionaalsete torutööde tegijate poole.“

Enne torude sulatamist ning liitmike lahti võtmist tasub aga kindlasti välja selgitada, mis tüüpi toruga on tegu – kas plast-, raud-, vask-, alupex- või muu toru. Igal torul on omad käsitsemise metoodikad. Samuti tuleb Põdra sõnul arvestada, et veearvestit ei ole lubatud demonteerida või plommi lõhkuda.

„Ohukohaks on ka tagasilöögiklapid, mis piiravad sulatamisel vee paisumist ning klapi korpus võib puruneda. Kokkuvõtvalt – kui kinnistu omanik tunneb end selles valdkonnas pädevalt, võib nende töödega ise tegeleda, kui aga kaheldakse enda oskustes, tuleks kutsuda spetsialistid,“ sõnab Põder.

Külmumise tagajärjed võivad olla erisugused, näiteks võib sulatamine lõhkuda ühe koha või ka mitu kohta torustiku süsteemis.

„Kui ei ole eelnevalt tehtud ka liitumispunktist sulgemine, hakkab trassi survega vesi lekkima ning terve hoone või hooned võivad saada üle ujutatud. Kindlasti on tõhusam torude külmumist ennetada kui tegelda tagajärgedega,“ kinnitab Põder.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta