Enda ihu pesemine on lääne ühiskonnas elava inimese jaoks igapäevane tegevus. Sageli kasutatakse parema tulemuse saamiseks seepi või vedelseepi. Bioneer uurib, kuidas seepi valida.
- Ohtlikud ained tarbetoodetes
- Katrin Jõgisaar, www.bioneer.ee
- 24. märts 2014
- https://pixabay.com/photos/soap-horsetail-salt-blossom-bloom-2333412/
Seebi keskkonna- ja tervisemõjud
Tavalised masstoodangu seebid ja vedelseebid võivad sisaldada kunstlike värv- ja lõhnaaineid, triklosaani, parabeene, ftalaate, DEA ühendeid ja teisi potentsiaalselt ohtlikke kemikaale.
Paistab, et kosmeetika tootjad ning turundajad on avastanud inimestes peituva hirmu silmaga nähtamatute bakterite ees. Kui varem tarvitati sellist bakterivastast ainet nagu triklosaan (5-chloro-2- (2,4-dichlorophenoxy) - phenol, triclosan) ainult haiglates, et sealse nakkusega võidelda, siis nüüd jõuab see kemikaal meieni ka antibakteriaalse seebi ja vedelseebi sees. Esmapilgul võib tunduda, et nii saamegi endale tõhusamad seebid, aga kahjuks toovad antibakteriaalsed puhastusvahendid endaga kaasa mitmeid hädasid. Triklosaani ja teiste bakteritapjate igapäevane kasutamine soodustab nendele ainetele resistentsete bakterite ehk superbakterite teket. Me aitame superbakterite tekkele kaasa ka liigsagedase antibiootikumide tarbimisega. Liigne hügieen ehk pisikute vähesus võib endaga kaasa tuua allergiliste haiguste ja astma sagenemise. Arenenud maades on sagenenud heinapalavik, ekseemid, insuliinsõltuv diabeet ning reumatoidartriit. Seda hoolimata aina steriilsemast elustiilist. Triklosaanist võivad ainevahetuse käigus tekkida dioksiinid, mis põhjustavad vähkkasvajate teket. Triklosaan on bioakumuleeruv – jääb pidama rasvkudedesse ning ei lagune seal. Kui triklosaani sisaldav pesuvesi satub loodusesse, siis ladestub nimetatud aine ka teistesse elusorganismidesse.
Parabeene (alkyl parahydroxy benzoates – butyl/metyl/etyl/propyl/isobutyl paraben) kasutatakse säilitusainetena. On avastatud parabeenide nõrk vastumõju paljunemisvõimele ja soodustav mõju vähi tekkele. Alati tasub jälgida, et koostises ei oleks ühendeid, mille lõpus on sõna “parabeen”.
Ftalaadid (dibutyl phthalate (DBP) ja di(2-ethylhexyl) phthalate (DEHP), butyl benzyl phthalate BBP või BzBP) on kosmeetikas kasutusel naha niisutajatena. Ftalaadid põhjustavad katseloomadel arengudefekte ja nad võivad kahjustada hormoonsüsteemi. Ftalaate seostatakse allergia ja astmaga.
Tänapäeval tuntakse üle 200 keemilise lõhnaaine. Sünteetilised lõhnastajad võivad esile kutsuda allergiat, nahaärritust, sügelust, peavalu, väsimust, nahadermatiiti ja pigmendilaike. Halvematel juhtudel võivad lõhnad olla mürgised või koguni vähki tekitavad.
Paljude seepide etikettidel on märge „parfum“, „aroma“ või „fragrance“, mis tähistab lõhnaainet. Paraku ei selgita selline märge, millist konkreetset lõhnaainet kasutatakse. Bioneer soovitab olla ettevaatlik kõikide seepide suhtes, kus koostisaineid lahti ei seletata.
Keemilised värvained kosmeetikas võivad soodustada vähi ja allergia teket, ärritada nahka ning koguneda organismi (nagu ka triklosaan). Kui nüüd loogiliselt mõelda, siis tegelikult pole meil värvitud seepe vaja. Kunstlikke värvaineid kasutatakse vaid parema müügiedu nimel.
Juba 1997. aastal USA-s läbiviidud uuringud rottide ja hiirtega näitasid sidet DEA-lisandite ja vähki haigestumise vahel. Selle aine uurimine jätkub veelgi. Targem oleks vältida kosmeetilisi vahendeid, mis sisaldavad DEA- lisandeid.
Paljud seebid on tehtud petrokeemilistest ainetest, mille tootmiseks on kulutatud naftat. Naftat kulub ka plastpakenditele.
Nipid keskkonna ja tervise säästmiseks
Eelistage keskkonnasõbralikke ja biolagunevatest koostisosadest seepe. Eriti tasub seda meeles pidada matkajatel ja teistel, kes kasutavad seepi vahetult looduses. Seebivalik on oluline ka majapidamistes, kus puudub reovee kogumise võimalus. Keskkonnasõbralikud seebid on looduslikest materjalidest ja nad on tervisele ohutumad. Keskkonnasõbralikud seebid on sageli valminud tööstuslikke masinaid kasutamata ning omavad lisaväärtust kauni käsitöö või tervendava loodusliku lõhna näol.
Kasutage julmusevaba seepi. Alati tasub eelistada loomsete katseteta valminud seepi. Paljud inimesed väldivad kosmeetikas ka muid loomseid derivaate (searasv, härjasapp, piim, mesi jms). Täistaimsed seebid on keskkonnasõbralikud, sest nende tegemiseks on kulunud vähem keskkonnaressursse (vähem vett ja taimi - loomakasvatus on väga kulukas protsess).
Kasutage kohalikku toodangut. Kohalik toodang on enamasti tehtud väiksemates mahtudes ja kohalikust toorainest. Nii säästate suurel hulgal transpordikilomeetreid ja toetate kohalikku ettevõtlust.
Tehke ise seepi. Nii saate täielikult kontrollida, mis koostisosad seebi sisse lähevad. Seebitegemise viise on mitmeid.
Vältige ülepakendamist ja taaskasutage pakendeid. Võimalusel viige plastist vedelseebitaara kogumiskonteinerisse. Uurige, kas teile meeldivat vedelseepi müüakse ka täitepudelitena. Kui ei müüda, siis ostke toodet suurema pudeliga. Nii säästate pakenditele kuluvat materjali. Plastpudelid ei ole biolagunevad ja prügimäele sattudes kestavad nad keskmiselt 500 aastat. Plastpudelid viiakse segapakendite konteineritesse. Enne tuleb need puhtaks pesta. Kraani all pudeli loputamise asemel on mõtet viimane loputusvesi hoopis pesukäsnale valada.
Võimalusel vältige palmiõli sisaldavaid tooteid. Palmiõli on odav õli, mida kasutatakse huulepulkades, kreemides, seepides ja paljudes toiduainetes. Indoneesias tavatsetakse troopiline mets hävitada ja asendada see palmiõli tootvate istandustega. See aga suurendab oluliselt kasvuhoonegaaside emissiooni atmosfääri. Indoneesia on hetkel Hiina ja USA järel kolmandal kohal CO2 emissiooni poolest. Kui palmiõli tootmine jätkub samasuguse tempoga nagu praegu, siis on viieteistkümne aasta pärast Indoneesia troopiline mets hävitatud.
11.07.2013 hakkas kehtima uus kosmeetikatoodete määrus (Euroopa Ühenduses Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus nr 1223/2009/EÜ kosmeetikatoodete kohta).
Toome ära 26 allergeenset lõhnaainet, mida kosmeetikatoodetes peaks vältima ning mis on kohustuslik toote etiketile märkida (kõik muud lõhnaained kuuluvad üldnimetuse ’lõhnaaine’ või ’parfüüm’ või ’aroomiaine’ alla): Amyl Cinnamal, Amylcinnamyl Alcohol, Alpha-Isomethyl Ionone, Anise Alcohol, Benzyl Alcohol, Benzyl Benzoate, Benzyl Cinnamate, Benzyl Salicylate, Butylphenyl Methylpropional, Cinnamal, Cinnamyl Alcohol, Citral, Citronellol, Coumarin, Eugenol, Evernia furfuracea (halli karesambliku) ekstrakt, Evernia prunastri (kollase lõhnasambliku) ekstrakt, Farnesol, Geraniol, Hexyl Cinnamal, Hydroxycitronellal, Hydroxyisohexyl-3-Cyclohexene Carboxaldehyde, Isoeugenol, Limonene, Linalool, Methyl-2-Octynoate.
Nende ainete eestikeelsed nimetused: amüültsinnamaal, amüültsinnamüülalkohol, alfa-isometüülionoon, aniisalkohol, bensüülalkohol, bensüülbensoaat, bensüültsinnamaat, bensüülsalitsülaat, butüülfenüül-metüülpropanool, tsinnamaal, tsinnamüülalkohol, tsitraal, tsitronellool, koumariin, eugenool, Evernia furfuracea (halli karesambliku) ekstrakt, Evernia prunastri (kollase lõhnasambliku) ekstrakt, farnesool, geraniool, heksüültsinnamaal, hüdroksütsitronellaal, hüdroksüsoheksüül 3-tsükloheksaan-karboksaaldehüüd, isoeugenool, limoneen, linalool, metüül-2-oktinoaat.
Lugege kindlasti ka teisi BEFi ja Bioneeri koostööna valminud artikleid. Bioneer ja BEF teevad koostööd tarbetoodetes sisalduvate ohtlike ainete tutvustamise osas ajavahemikul september 2013 kuni detsember 2014.
Vaadake Bioneeri rubriiki "Ohtlikud ained tarbetoodetes".
Projekti “Mõtle mida tarbid. Vali vähem ohtlikke kemikaale sisaldavaid tooteid” kaasfinantseerib Euroopa Liidu LIFE+ programm. Projekti tegevusi juhib ja koordineerib MTÜ Balti Keskkonnafoorum – www.bef.ee.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta