Esmaspäeval, 11. mail avati Tallinna Loomaaias looduskaitsekuu. Bioneer käis kohapeal uudistamas. Ürituse pildivaliku leiate aadressilt: http://bioneer.ee/galerii

„Tänavune looduskaitsekuu toimub egiidi „elurikkus“ all,“ sõnas keskkonnaminister Jaanus Tamkivi oma tervituskõnes. „Kui varem oli looduskaitse ideoloogia selline, et hakati tähistama ja kaitsma väljapaistvaid üksikobjekte looduses, siis tänapäeval ollakse pühendunud just nimelt elurikkuse teemale. Seda seetõttu, et säilitada selliseid keskkondi, mis on kasulikud võimalikult paljudele elusolenditele. Sellist keskkonda on järjest vähemaks jäänud, nagu me kõik teame,“ tõdes minister.

Pildil: Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi ja Keskkonnaministeeriumi pressiesindaja Brita Merisalu üle andmas Eerik Kumari nimelist preemiat. Pildistas Katrin Lipp, www.bioneer.ee

Ürituse käigus andis keskkonnaminister Jaanus Tamkivi üle ka tänavuse Eerik Kumari nimelise looduskaitse preemia, mis läks seekord jagamisele Hans Voldemar Trassi ja Tiit Petersoo vahel.

“Mõlemad mehed on väga väärikad laureaadid, kelle elutöö on jätnud jälje Eesti looduskaitse korraldusse,” ütles Eerik Kumari nimelise preemia žürii esimees, Keskkonnaministeeriumi asekantsler Andres Talijärv. “Trassi panus on suur just Eesti ja rahvusvahelisel tasandil, Petersoo on aga oma elutöö teinud kohaliku looduskaitse edendamisel ja kohalike elanike harimisel. Mõlemad tasandid on olulised, sellepärast otsustas žürii preemia nende vahel ära jagada.”

Hans Trass on kauaaegne Tartu Ülikooli õppejõud, professor, emeriitprofessor ja Eesti Teaduste Akadeemia (TA) akadeemik, kes õppejõuna alustas juba 1955. aastast. Ta luges 1993. aastani bioloogiaalaseid kursusi. 1950. aastatel osales Hans Trass TA looduskaitse komisjoni töös, Eesti looduskaitsesüsteemi taastamises ja uute kaitsealade (Matsalu, Viidumäe, Vaika, Nigula) moodustamisel.

Hans Trass on olnud Eesti Looduseuurijate Seltsi president (1964–1973 ja 1985–1991), aastast 1991 aupresident, viibinud külalislektorina mitmetes ülikoolides (Helsingi, Turu, Uppsala, Berliin, Halle, Montreal, Toronto, Edmonton, Peterburi, Kiiev) ja valitud mitme rahvusvahelise teadusorganisatsiooni liikmeks. Avaldanud rohkesti erialast publitsistikat, aga ka reisikirju ja mälestusi. Hans Trassi looduskaitsealane teadustegevus on olnud pikaajaline ja oluline nii Eesti kui ka rahvusvahelisel tasandil. Tänu talle kujunes 20. sajandi teisel poolel Eestis teadmine, et loodusteadus, looduskaitse ja kultuur on omavahel vägagi seotud.

Pildil: Eerik Kumari nimelist preemia saaja Tiit Petersoo. Pildistas Katrin Lipp.

Tiit Petersoo alustas looduskaitseinspektorina Rapla metsamajandis 1976. aastal ja tema töö erinevate asutuste looduskaitseametnikuna kestis kuni 2003. aastani. Ta on tuntud ka kui loodusobjektide uurija ja tutvustaja, kes on lisaks tegelenud kultuuriloo ja pärandkultuuri objektide kaitsega. Temalt on ilmunud hulgaliselt kirjutisi koduloo, keskkonna, looduskaitse ja looduse teemadel.

Tiit Petersoo on Eesti Looduskaitse Seltsi liige algaastaist saadik, lisaks on ta Eesti Geograafia Seltsi ja Eesti Koduuurimise Seltsi liige. Tema pikaajaline pühendumine keskkonnakaitse propageerimisele ja loodusobjektide tutvustamisele on olnud oluline peamiselt regionaalsel tasandil, olles heaks näiteks ja eeskujuks nooremale põlvkonnale.

Trassi kandidatuuri preemia saamiseks esitasid TA Looduskaitse Komisjon, Eesti Looduseuurijate Selts, Eesti Keskkonnaühenduste Koda ja Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi botaanika osakond. Tiit Petersoo kandindatuuri esitas Eesti Looduskaitse Selts.

Keskkonnaministeerium on looduskaitsekuu raames Eerik Kumari nimelist preemiat välja andnud alates 1989. aastast, seega tänavu 21. korda. Preemia eesmärk on isikute ja asutuste tööde esiletõstmine looduslike koosluste, liikide ja üksikobjektide kaitsel ning looduskaitseliste teadmiste levitamisel ja propageerimisel. Esimese Eerik Kumari preemia sai Fred Jüssi, möödunud aastal tunnustati seenetadlast Erast Parmastot.

Pildil: Osalejatele anti ülevaade Eerik Kumari elust. Pildistas Katrin Lipp, www.bioneer.ee.

Eerik Kumari (1912–1984) oli ligi 30 aastat Eesti Teaduste Akadeemia looduskaitse komisjoni esimees, kelle eestvõttel algatati Eesti punase raamatu pidamine. Maailmas teatakse ornitoloogiaprofessor Eerik Kumarit kui Eesti linnuteadusele ja looduskaitsele alusepanijat. Eerik Kumari preemia suurus on 40 000 krooni.

Kumari preemia on saanud:
1. Fred Jüssi (1989), loodusfotograaf, loodusteemal iste saadete autor
2. Aare Mäemets (1990), järveuurija
3. Rein Maran (1991), loodusfilmide autor
4. Viktor Masing (1992), loodushoiu ja loodusteaduste propageerija, TÜ professor
5. Mari Reitalu (1993), botaanik, looduskaitseametnik
6. Madis Aruja (1994), tunnustatud looduskaitsetegelane
7. Ilse ja Lemming Rootsmäe (1995), Tartu meedikud-looduseuurijad
8. Arvi Järvekülg, Linda Metsaorg (1996), jõgedeuurija ja tunnustatud bioloogiaõpetaja
9. Hella Kink, Juhan Lepasaar (1997), tuntud hüdrogeoloog ja looduselugude autor
10. Vaike Hang, Anto Raukas (1998), LK sekretär ja tuntud geoloog, akadeemik
11. Vilju Lilleleht (1999), E. Kumari õpilane, tuntud ornitoloog
12. Veljo Ranniku (2000), teeneline looduskaitsja
13. Ann Marvet (2001), Eesti Looduse kauaaegne toimetaja
14. Edgar Valter (2002), kunstnik ja kirjanik
15. Jaan Eilart (2003), kultuuriloolane, looduskaitsetegelane
16. Tiit Leito (2004), loodusfotograaf, loodusraamatute autor, looduskaitsja
17. Enn-Aavo Pirrus (2005), geoloog
18. Tiit Randla (2006), teeneline looduskaitsja, ornitoloog
19. Loit Reintam (2007), teeneline mullateadlane, bioloogiadoktor
20. Erast Parmasto (2008), seeneteadlane, bioloogiadoktor ja akadeemik

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta