Elan juba mitu aastat üksi maal. Ega see polegi päris maal elamine. Maja on mul ju keset alevit. Siiani pole mul hirmutavaid kogemusi olnud. Pidasin ikka päeval välisust lukust lahti. Isegi aias tööd tehes ei keeranud kunagi ust kinni. Ei osanud midagi karta. Meil tavaliselt on hästi vaikne ja unine alev. Keegi kellegi territooriumile naljalt ei tule ilma kutsumata.

Naaber naabrit ei tülita, aga samas hoitakse delikaatselt üleaedsel silma peal. Kui abi vaja on, aidatakse ka küsimata. Nii, et elu üle kurta ei saa. Kuidas aga nimetada inimesi, kes esitlevad end teisiti, kui nende teod seda näitavad? Ikka peab silmad lahti hoidma, et ei oleks ise lihtsaks saagiks kutsumata külalistele. Just nendest ongi mu seekordne jutt.

Eelmine talv juhtus mul üks väga veider seik. Ühel õhtul otsustasin arvutis veidi ringi vaadata. Sattusin siis hoogu ja kaotasin ajataju.

Toibusin alles siis, kui uksele koputati. Vaatasin kella ja südaööst oli veel mõned minutid puudu. Läksin esikusse, et küsida, kes on. Vastati, et röövel. Ehmatasin päris ilusasti ära, sest ei oodanud kedagi külla.

Niisugust nalja ei tehta keset ööd võõra ukse taga. Seepeale panin ma õues tule põlema ja läksin köögiaknast vaatama. Mulle paistab sealt ilusasti maja trepp koos välisuksega ära.

Õues seisis pisikest kasvu naabrimees. Küsisin talt läbi ukse, et mida ta tahab niisugusel kellaajal. Mees seletas härda häälega, et vajaks laenu nii umbes kümme eurot, tal olevat puudu tulnud. Puudu või mitte, järelikult on olemas koht meie alevis, kus saab joodavat sellisel kellaajal.

Muidugi nägi ta oma õuest ära, et mul veel tuli toas põles ja prooviski õnne, ehk saab raha. Mina aga teatasin külmalt, et mul sularaha kodus pole. Olin päris kuri kohe ja riidlesin naabriga tema rumalate naljade pärast. Mõelgu ikka ise ka, kui ma olekski päriselt ära kohkunud ja politseisse helistanud, et minu ukse taga kollitatakse. Mis tagajärjed sel siis oleksid?

Purjus naaber viiakse nii veel plate peale. Kes siis pärast süüdi on? Naabrid tülis ja puha. On siis seda veel vaja?

Käskisin üleaedsel kähku jalga lasta enne, kui ma tõeliselt kurjaks saan ja ta lahkus mu uksetagant vastuvaidlemata. Enam pole ta tulnud kerjama ja hoiab minust õnneks nüüd eemale. Alevi vahel vastu tulles, keerab igaks juhuks enne kõrvaltänavasse. Ju siis kardab nii väga mind või häbeneb hoopis oma lollust.

Teine lugu oli oktoobri lõpus, kui ma ikka tõsiselt ehmusin. Istusin ja kudusin toas. Olin just ennem puid pliidi jaoks tuppa tassinud ja raadio ning telekas seepärast ei mänginud. Järsku kuulsin, et välisuks paukus ja esikus kobistatakse. Midagi mõtlemata läksin kohe vaatama.

Seal olid täiesti tundmatud mees ja naine. Härra vaatas just esikukappi. Küsisin neilt, et mis siin toimub. Nad tulid perenaisele piiblit pakkuma, sain vastuseks.

Kehitasin siis õlgu ja tahtsin teada, kas nad tõesti arvavad, et perenaine kapis istub. Sellele ei vastatud enam. Tegin siis kurja häält ja käskisin neil kähku minekut teha.

Mu kutsumata külalised lahkusid sõna lausumata tuldud teed. Keerasin ukse seestpoolt lukku ja läksin ka ise tuppa tagasi. Tahtsin näha aknast, kas nad on jalgsi või autoga. Kogu see asi oli rohkem kui imelik. Aus inimene ei tule ju võõrasse esikusse kappe sorteerima.

Ma saan aru, et võib uksi segi ajada, aga toaust meetri kõrguse kapiuksega vaevalt keegi segi ajab. Pole siiani päeval kordagi välisust lukus hoidnud. Kas siis tõesti peab nüüd hakkama ust lukustama?

Elu on parajalt karmiks läinud ja inimestel raha ei jätku. Pole siis ime, kui tullaksegi halbade kavatsustega. Ka telekas hoiatati, et vargused on sagenenud. Ju siis nii ongi. Mul vedas, et kuulsin ja sattusin neile peale. Paljugi, mis oleks nad nii tasku võinud pista ja pärast otsi segaseks ennast, kui ei leia vajaminevat asja enam üles.

Ma läksin julgelt vaatama kohe, ega osanud midagi karta. Alles hiljem tekkis hirm. Mina olin ju üksi, aga neid oli ju kaks. Hea, et see veel ilma vägivallata lõppes. Kes teab, kuidas oleks võinud need asjad muidu minna. Nüüd istungi lukus uksega. Mida rohkem sellele mõtlen, seda enam kardan niisuguseid kutsumata külalisi.

Kolmas lugu juhtus hea hulk aastaid tagasi. Ema veel elas ja mul oli puhkus, mille veetsin maal.

Ehitusmaterjal oli siis veel odav. Otsustasime endale uue puukuuri lasta teha. Töömehe sain läbi ühe sugulase. Poiss, kes kuuri ehitama tuli, ostis ise vajamineva materjali ära, tõi selle kohale ja esitas siis poe tšekid mulle. Nii arveldasime. Kuur sai püsti paari päevaga.

Nädalavahetuse andsin poisile vabaks, sest meil oli külalisi oodata. Kokkulepitud ajal külalisi veel polnud. Hakkasin muretsema juba. Siis läks õues peaaegu pimedaks ja hakkas sadama.

Lõpuks helistasid mu kauaoodatud külalised. Teatasid, et on bussipeatuses ja ei oska kuskile poole enam sõita. Tormasin telefon kõrva juures ja ise seletusi jagades toast välja.

Pidin rabanduse saama. Keset meie õue oli üks alevi mammi, kes elas meie tänavas, paar maja edasi. Sihikindlalt sammus ta uue kuuri ukse poole. Küsisin, et kuhu ta nüüd läheb. Ta tahab ainult vaadata, sain ma vastuseks. Põrutasin siis, et ma pole teda kutsunud ja enne võiks ikka luba küsida.

Tädi keeras selle peale otsa ringi ja hakkas sõna lausumata minema värava poole tagasi. Sel hetkel jõudsid ka meie külalised kohale. Proua oli nii solvunud, et ei saanud oma uudishimu rahuldada. Külalistest möödudes ta isegi tõukas neid. Tädike ajastas oma tuleku vihmasajule.

Ju ta tahtis nii pilgu uuele kuurile peale visata. Ilmselt lootis, et me ei tule vihmaga õue ja näitas üles oma suurt solvumist, kui vahele jäi. Ka seda prouat võib pidada kutsumata külaliseks.

Muidugi temal ju halbu kavatsusi ei olnud, uudishimu ainult piinas teda. Peab ikka suur soov näha olema, et nii võõrasse hoovi sisse trügida.

See mammi oli eluaeg juhtival kohal töötanud ja arvas vist, et võib minu hoovi kamandama tulla iga kell. Tean, et uudishimu on edasiviiv jõud, kuid siin oleks pidanud see jõud alluma ikka viisakusele. Tule, küsi ja keegi ei keela vaadata. Üks üritab nalja teha, teisel sügelevad pikad näpud ja kolmas ei saa oma suurest uudishimust võitu. Kõik ühtekokku ongi kutsumata külalised. 

Loe Bioneerist Pille blogi "Pillevna püüab päeva"!

Saa Pillega tuttavaks!

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta