Keskkonnaagentuur kuulutas välja projekteerimise riigihanke Sindi paisu avamiseks vee-elustiku ränneteks, mis näeb lahendusena ette betoonpaisu lammutamise ja loodusilmelise kärestiku rajamise kogu jõesängi laiuses. Projekt peab valmima aasta jooksul.

Kevadel riigi poolt omandatud Sindi paisu tuleviku osas on otsus tehtud ning betoonpais lammutatakse. Vee-elustiku rännete ja inimeste ohutuse tagamiseks valiti kahest võimalikust lahendusvariandist tõhusam ja odavam.

Pärnu jõestiku elupaikade taastamise projekti juhtrühma liige Keskkonnaagentuuri nõunik, Madis Helm selgitas otsuse tagamaid: „Kaalusime väga põhjalikult kõiki sotsiaalseid, majanduslikke ja looduskeskkonna aspekte, mille põhjal on selgelt parim ehk efektiivsemalt toimiv, ohutum, praktiliselt hooldusvaba, rekreatiivselt hinnatav ja tunduvalt odavam rajada looduslähedane kärestik jõesängis.”

Helm lisas, et tõenäoliselt alaneb veetase paisjärves mõnevõrra, kuid selle täpne ulatus selgub projekteerimise ja eelnevate uuringute käigus. „On tõenäoline, et uus paisutuskõrgus saab olema ligilähedane J.C. Wöhrmanni rajatud ajaloolise esimese paisuga,” sõnas Helm.

Keskonnaagentuuri hanketingimustes seisab nõue Sindi pika ajalooga väliujula säilitamiseks või taasrajamiseks vastavalt uuele veetasemele. Vee alt paljanduvad kalda-alad heakorrastatakse ja neist kujundatakse edaspidi puhkealad. Lisaks peetakse võimalikuks, et Sindi saab linna südamest otsetee tulevase Wöhrmanni kärestiku äärde jalutamiseks või seal kalastamiseks.

Erinevalt paisudest, tohib kärestikel nimelt kala püüda ja just lõhilastele on kärestikud meeliselupaigaks. Samuti soovitakse kujundada kärestik selliselt, et seal saaks sobivate veetasemete korral harrastada vaatemängulist spordiala süstaslaalomit. Tulevene kärestik peab olema ületatav ka paadimatkajaile.

„See on väga hea otsus ja lahendus, mille tulemusena võib loota kogu Pärnu jõestiku, ent ka Pärnu lahe kalavarude, esmajoones lõhe, vimma, merisiia, meritindi, jõesilmu jt asurkondade jõudsat kasvamist tulevikus. Kõigil saab püüda olema rohkem!” kommenteeris välja valitud lahendust ihtüoloog Meelis Tambets.  

Pärnu jõe suudmest 14 km kaugusel asuv Sindi pais tõkestab (pool)siirdekalade ränded ligi 90%-le kude- ja kasvualadest, olles seetõttu hinnatud suurimaks probleemiks Pärnu jõestiku ja lahe kalavarudele. Paisu veekeeristes on aastatega hukkunud mitu inimest.

Esimene pais rajati Sindi kalevivabriku käitamiseks 1834. aastal 2,4 m kõrgusena. Praegune senistest kõrgeim (4,3 m) pais pärineb aastast 1977, mil ehitati sellele ka ebaõnnestunud konstruktsiooniga kalatrepp. Alates 2006. aastast on üritatud riiklikul tasemel leida lahendust Sindis rändetee avamiseks.

Paisu likvideerimist on aastaid toetanud kodanikualgatuse korras harrastuskalastajad ja loodusesõbrad, kes 2012. aastal esitasid Riigikogule ligi 2100 allkirjaga vastavasisulise pöördumise. Sindi paisuprobleemi lahendamine on üks osa projektist Pärnu jõestiku elupaikade taastamine, mida rahastatakse Euroopa Liidu Ühekuuluvusfondi  vahenditest läbi Keskkonnainvesteeringute Keskuse.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta