Kolm aastat tagasi lõid Eestimaa Looduse Fond ja kolm keskkonnajuristi – Liis Keerberg, Silver Nittim ja Kärt Vaarmari – sihtasutuse Keskkonnaõiguse Keskus. Bioneer uuris keskkonnajurist Kärt Vaarmarilt, kuidas kolmandat sünnipäeva pidaval keskusel tänasel päeval läheb ja mida kujutab endast keskkonnajuristi amet.
Kolm aastat tagasi lõid Eestimaa Looduse Fond ja kolm keskkonnajuristi – Liis Keerberg, Silver Nittim ja Kärt Vaarmari – sihtasutuse Keskkonnaõiguse Keskus. Bioneer uuris keskkonnajurist Kärt Vaarmarilt, kuidas kolmandat sünnipäeva pidaval keskusel tänasel päeval läheb ja mida kujutab endast keskkonnajuristi amet.
- Arvamused
- Katrin Jõgisaar, Bioneer.ee
- 8. november 2010
Kärt, kuidas sai Sinust Keskkonnaõiguse Keskuse jurist?
Lõpetasin Tartu Ülikooli õigusteaduskonna 2000. aastal. Pärast lõpetamist töötasin kõigepealt kolm aastat ühes juristibüroos ja hiljem viis aastat Eestimaa Looduse Fondis. ELFis töötades sai selgeks, et keskkonnaõiguse rakendamise praktikas on palju süsteemseid probleeme, mille lahendamiseks tarvis tegeleda pikaajaliselt ja järjekindlalt, mistõttu asutasimegi koos ELFi ja teiste juristide Liis Keerbergi ja Silver Nittimiga 2007. aasta novembris Keskkonnaõiguse Keskuse, kus töötan seniajani ka ise juristina.
Millega Keskkonnaõiguse Keskus tegeleb?
Keskkonnaõiguse Keskus on valitsusväline organisatsioon – sihtasutus, kus juristid tegelevad igapäevaselt keskkonnaõiguse probleemide uurimise ja lahendamisega ning püüavad tõsta inimeste teadlikkust selles valdkonnas.
Meie peamine eesmärk on, et keskkonnaotsused oleksid hästi läbi kaalutud ning läbipaistvad, et kõigile oleks arusaadav, kas ja miks on vaja mingi tegevuse huvides keskkonnahäiringuid (näiteks müra või õhusaastet või mõne loodusliku paiga kahjustamist) taluda. See hõlmab otsustamist nii strateegilisemal tasandil – kuidas mingid küsimused on õiguslikult reguleeritud või arengukavades planeeritud – kui ka konkreetseid otsustusi üksikjuhtumite puhul, kus otsustatakse näiteks mõne kaevandamisloa või saasteloa väljaandmist.
Tegeleme palju nõustamisega praktiliste juhtumite puhul (näiteks aitame osaleda planeeringute või keskkonnalubade menetlustes või neid vajadusel vaidlustada), aga keskne tähelepanu on suunatud õiguslikele analüüsidele, kus lahkame põhjalikumalt mõnd regulatsiooni või praktikas tekkinud probleemi ja püüame pakkuda paremaid lahendusi.
KÕK ei ole aktiivne valvekoer ega mõne huvigrupi hääletoru, pigem tahame keskkonnaotsuste kvaliteedi tõstmisele aidata kaasa sõltumatu juriidilise eksperdina. Oma töös teeme koostööd nii riigiasutuste kui keskkonnaorganisatsioonidega, samuti suhtleme tihedalt juristidega teistest riikidest. See kõik aitab meil saada jooksvalt hea ülevaate, mis keskkonnaõiguses ja selle rakendamises toimub.
KÕK saab kolme aastaseks. Kuidas Sa neid aastaid hindad?
Need aastad on olnud eelkõige KÕKi näo väljakujundamise, organisatsiooni toimimapaneku ja edasistele tegevustele aluse panemise aeg. Meie esimesed projektid on jõudnud sisuliste tulemusteni – käivitatud on keskkonnaõigusalane veeb, igakuine uudiskiri ja KÕKi leht Facebookis, lisaks oleme saanud tegeleda paljude huvitavate juhtumitega ning teha nende pinnalt järeldusi praktika toimimise kohta ja ettepanekuid nende lahendamiseks. Selle aasta suvel avalikustasime mitu olulist analüüsi suurobjektide planeerimise korralduse, kaevanduste rajamise ja müra ning lõhnaga seotud probleemide kohta.
Järgmiseks suuremaks väljakutseks on KÕKi ettepanekute mõjususe tõstmine – et meie head mõtted ka laiemal tasandil reaalsete tulemusteni jõuaksid ja neist rohkem kasu oleks. Oleme seadnud sisse ka head suhted mitmete koostööpartneritega.
See sügis tõi KÕKi meeskonda ka uut jõudu ja mõtlemist – tööle tulid kaks uus juristi Siim Vahtrus ja Elina Saunanen, kes on mõlemad värske hooga tegutsema asunud.
Millised on Sinu meelest Keskkonnaõiguse Keskuse suurimad töövõidud?
Kõige nähtavam ja käegakatsutavam KÕKi tegevustest on olnud keskkonnaõiguse uudiskirja väljaandmine – alustasime sellega 2009. aasta alguses ning praeguseks on uudiskirjal 250 registreerunud tellijat, tegelikke lugejaid aga ilmselt veel rohkem, kuna avaldame uudiskirja ka veebis. Oleme saanud uudiskirjale palju positiivset tagasisidet. Tundub, et see on läinud asja ette ning on inimestele tõesti kasulik.
Kasulik oli ka keskkonnajuhtumite õigusliku käsitlemise ja analüüsimise projekt, mis kestis Vabaühenduste Fondi toel kaks aastat. Andsime selle käigus õigusabi ca 60 juhtumi puhul, millest 20 juhtumit käsitlesime põhjalikumalt. Juhtumite pinnalt tekkinud probleeme analüüsisime eraldi välisõhu kaitse ja kaevanduste rajamise teemal ning meie ettepanekud müra regulatsiooni muutmise osas leiavad näiteks ilmselt kasutamist keskkonnaseadustiku eriosa eelnõu väljatöötamisel.
On heameel, et KÕKist on saanud aktsepteeritud koostööpartner Keskkonnaministeeriumile, kelle tellimusel koostasime 2008. aastal mahuka analüüsi teiste riikide keskkonnamõju hindamise süsteemide kohta, mida praegu kasutatakse Eesti keskkonnamõju hindamise süsteemi muutmise kontseptsiooni alusmaterjalina.
Kõigist KÕKi tegevustest aastatel 2008-2010 annab hea ülevaate tegevusaruanne, mille me KÕKi tänase sünnipäeva puhul avalikustame.
Milline näeb välja ühe keskkonnajuristi tööpäev?
Tööpäevad võivad olla väga erinevad, sõltuvalt sellest, mis parajasti käsil on.
Kõige tavalisem päev tähendab üheksast kuueni kontoritööd ja paberitega tegutsemist ning kirjavahetust – kirjutame analüüse, kohtukaebusi, kirjalikke nõuandeid. Palju on mõttetööd ja omavahelisi arutelusid, kuna meie valdkonnas on vähe kindlaks kujunenut ning peame pidevalt nuputama, kuidas õiguslikke põhimõtteid keskkonnavaldkonnas rakendada. Seetõttu suhtleme ka teiste riikide juristidega e-posti ja skype’i vahendusel ning otsime materjale ja infot internetist.
Kohtuasjadega tegelemine ja koostöö riigiasutustega, samuti seadusloomes osalemine nõuab palju ringisõitmist – harvad ei ole nädalad, mil tuleb mitu korda Tartu-Tallinna marsruuti mõõta. Harjumus bussis või rongis tööd teha on muutunud juba nii tavaliseks, et mõnikord ei pane mõnesaja kilomeetri möödumist väga tähelegi. Kohtusaalis me siiski palju ei käi, hetkel on käsil ainult kolm-neli kohtuasja.
Koostöö rahvusvahelisel tasandil tähendab aastas mitut välisreisi – sel juhul koosnevad tööpäevad tööst lennujaamades ja bussides-rongides, pikkadest koosolekutest või konverentsidest ja kogemuste vahetamisest teiste riikide juristidega.
Toredad on päevad, mil saab teha nö välitöid – minna kohapeale juhtumi asjaoludega tutvuma, rääkida kohapeal inimestega. Mõte puhkab paragrahvidest ja paberilt loetud paikade kirjeldused saavad reaalse sisu – see annab uut hingamist ja innustust edasi tegutsemiseks. Peaksime seda rohkem tegema, aga paraku on kliendi jaoks juristist arvuti taga rohkem otsest kasu kui mudas müttamisest.
Kuidas Sulle tundub, kas Eesti seadused teevad keskkonna kaitsmise pigem kergeks või raskeks?
Kindlasti on Eesti keskkonnaõiguse probleemiks tõsiasi, et see on killustatud erinevate õigusaktide vahel, mis on vastuolulised ja mõnikord lünklikud – aga üldiselt on õiguslik regulatsioon siiski paigas ning rahuldav.
Paljudel juhtudel ei ole probleem mitte seadustes, vaid nende rakendamises. Näiteks on otsuste tegemiseks – lubade andmiseks, planeeringute kehtestamiseks - ette nähtud teatud nõuded, erinevate huvide kaalumine ja otsuste põhjendamine, aga seda paljudel juhtudel ei tehta või antakse ebaproportsionaalselt suur kaal majandushuvidele.
Avalikkuse kaasamine võiks praktikas kindlasti paremini toimida – avalikkuse osalemise tulemusena tulevad ilmsiks erinevad huvid, millega otsustajad peaksid tegelikult arvestama, aga nad ei taha enda elu ebamugavaks muuta ja seetõttu piirduvad näiteks mingi tegevuse planeerimisel teadete avaldamisel formaalsustega. Kodanik peab täna nägema mõnikord väga palju vaeva selleks, et otsusetegemisse kaasatud olla.
Mis on peamised probleemid, millega keskkonnajuristil tuleb silmitsi seista?
Kodanikud ja kodanikuühendused ning ka kohalikud omavalitsused pöörduvad KÕKi poole kõige rohkem kaevanduste rajamise, müra ja haisu küsimustes. Konflikte tekitab ka uuselamurajoonide rajamine senistele rohealadele – parkidesse ja puhkemetsadesse. Kodaniku seisukohalt on kindlasti probleemiks, et seaduses sätestatud järelevalve praktikas sageli efektiivselt ei tööta, sest selleks ei ole piisavalt ressursse või teadmisi.
Samas ei tegele KÕK ainult konkreetsetele pöördumistele reageerimisega ja neile nõu andmisega, vaid püüame vaadelda praktikat ja õiguslikku regulatsiooni laiemalt. Kui rääkida keskkonnaotsuste kvaliteedist laiemalt, siis on kõige suuremaks probleemiks see, et seadust tihti ei tunta või ei osata seda rakendada. Inimesed ei tea oma õigusi ja ametnikud ei tea oma kohustusi. Teine probleem on otsuste tasakaalustamatus, millest juba enne juttu oli. Otsuste tegemisel ei arvestata sageli kõigi huvidega ega põhjendata, miks üks või teine tee on valitud.
Tööpõld on lai, sest keskkonnaõiguses on palju teemasid, õiguslik regulatsioon areneb pidevalt edasi ja arenguruumi on palju. Inimeste keskkonnateadlikkuse ja tehnika areng annab ka meile tööd juurde.
Keda keskkonnajuristid aitavad? Kuidas teha vahet, millise probleemiga otsida abi erinevatelt ametnikelt ja millise juhul pöörduda keskkonnajuristi poole?
KÕK nõustab kodanikke ja kodanikuühendusi, aga ka kohalikke omavalitsusi ja riigiasutusi. Saame aidata menetlustes osalemisel, anda nõu ja õiguslikke hinnanguid juhtumite või olukordade kohta ning selgitada, milliseid õiguskaitsevahendeid kasutada (osaleda menetluses, esitada vaie või kaebus kohtusse vm).
Kui tegemist on keskkonnaalaste normatiivide rikkumisega (nt ülemäärane müra probleem, õhusaaste vms), siis tuleks pöörduda riigi (Keskkonnainspektsioon või Terviseamet) poole, kuna järelevalvet rikkumiste üle teostab riik.
Mida inimene tegema peab, et keskkonnajuristilt nõu saada?
Nõu saamiseks on mõistlik meile kirjutada või helistada – lühikeste küsimuste puhul saame kohe vastata, pikemat analüüsi või nõustamist vajavate teemade osas saab KÕKilt õigusteenust tellida. Meie õigusteenuse hinnad on oluliselt soodsamad kui näiteks advokaadibüroodes, kuna meie eesmärgiks ei ole mitte kasumi teenimine, vaid avaliku huvi kaitsmine.
Millised projektid Teil hetkel käsil on?
Hetkel arendame Vabaühenduste Fondi toel oma suutlikkust otsustusprotsessides kaasa rääkida, samuti püüame tekitada laiemat keskkonnaõigusalast diskussiooni – plaanis on tutvustada avalikkusele laiemalt KÕKi seniseid analüüse ning detsembris korraldame diskussiooniseminari kohalike kaitsealade loomise teemal. Kavas on ka täiendada KÕKi kodulehel keskkonnaõigust käsitlevat infot ja materjale.
Jätkuvalt anname välja keskkonnaõiguse uudiskirja, alates augustist püüame kiiremaid ja olulisemaid uudiseid edastada huvilisteni ka oma Facebooki lehel.
KÕK on ka Bioneeri välja andva MTÜ Ökomeedia partneriks kohalike omavalitsuste suutlikkuse tõstmise projektis, mille raames on sel aastal koolitatud paljusid kohalikke omavalitsusi planeerimismenetluse ja avalikkuse kaasamise teemal ning kavas välja anda käsiraamat nõuannetega KOV-dele menetluste läbiviimiseks.
Samuti on Kodanikuühiskonna Sihtkapitali toel käimas sotsiaalse ettevõtluse projekt, mille raames püüame viia KÕKi õigusabi majanduslikult sõltumatule stabiilsele alusele. Selle projekti raames kujundame praegu ka koolitusprogrammi kohalikele omavalitsustele, et aidata neil planeerimisotsuseid paremini teha.
Millisena näed Sa KÕKi arenguperspektiive?
Pikemas perspektiivis loodame näha KÕKi aktsepteeritud keskkonnaõiguse eksperdina, kelle arvamust arvestataks ja kellelt saaks pädevat nõu nii üksikisikud, valitsusvälised organisatsioonid kui ka kohalikud omavalitsused ja riik.
Samuti tahame edendada keskkonnaõigusalast diskussiooni keskkonnajuristide hulgas ja ühiskonnas laiemalt. Oluline on laiemal tasandil teadvustada, et õigusnormid ei ole lihtsalt paragrahvid paberil või ülaltpoolt tulnud ettekirjutused, vaid need kaitsevad teatud ühiskondlikul tasandil kokkulepitud väärtusi ja nende täitmist tuleks seepärast oluliseks pidada.
On hea tava soovida sünnipäevalapsele õnne. Kuidas KÕKi sünnipäev möödub?
Aitäh! KÕKi sünnipäev möödub heade sõprade ja toetajate seltsis väikese koosviibimise näol, aga kindlasti tahame sellel puhul tänada ka kõiki koostööpartnereid ja toetajaid!
Käesolev artikkel on ilmunud Keskkonnaõiguse Keskuse projektide raames, mida toetavad Kodanikuühiskonna Sihtkapital, ja Vabaühenduste Fond, mis on rahastatud Islandi, Liechtensteini ja Norra poolt EMP finantsmehhanismi ning Norra finantsmehhanismi vahendusel (toetust koordineerib Avatud Eesti Fond).
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta