Aastal 2005 akrediteeringu saanud Eesti suurim taaskasutusorganisatsioon Eesti Pakendiringlus on üles ehitanud üleriigilise pakendite kogumisvõrgu. Eesti Pakendiringluse juhatuse esimehe Aivo Kanguse sõnul on kogumisvõrk aasta-aastalt edasi arenenud. “Pidime väga kiiresti välja arendama ulatusliku kogumisvõrgu. Esimese tööaasta lõpuks olime jõudnud tuhande kogumiskohani, tänaseks on meil aga juba 1384 sorteeritud jäätmete kogumiskohta üle Eesti,” rääkis Kangus.

Eesti Pakendiringlus sorteerib ja töötleb kogutud pakendijäätmeid tooraineks Maardus asuvas jäätmetehases. Kümnendiga on tehasest läbi käinud sadu tuhandeid tonne pakendeid. Kanguse sõnul on jäätmejaama töö aastatega põhjalikult muutunud. “Kui algusaastatel toimus siin töö sajaprotsendiliselt käsitsi, siis nüüdseks on enamik funktsioone automatiseeritud. Näiteks on Eesti Pakendiringlusel unikaalne sorteerimisliin, mis ilma inimese sekkumiseta suudab eraldada klaasi, papi, kile, määrdunud pakendid ja alumiiniumi ning teised metallid. Inimesed sordivad veel käsitsi välja vaid masinate poolt eelsorditud kõvaplasti jäätmed,” kirjeldas Kangus arengut.

Inimeste sorteerimisharjumused on aegamisi küll paranenud, ent Kanguse sõnul on pikk tee veel ees. “Kui vaadata numbreid, siis 2005. aastal leidis tee taaskasutusse umbes veerand kõigist pakendijäätmetest, tänaseks aga juba üle 60%. Samas osa pakenditest ei jõua jätkuvalt kunagi tagasi ringlusesse ja maetakse kas prügimäele või suunatakse energia tootmisesse. See on aga väärt tooraine arutu, keskkonda koormav raiskamine,” rääkis Kangus. Tema sõnul on elanikud väga hästi kaasa tulnud pandipakendite kogumisega, sest seal on sorteerimise rahaline mõju inimesel väga lihtsasti mõistetavaks tehtud - maksad pakendi eest kindla summa ning saad raha sorteerimise eest tagasi.

Kui koduses sorteerimises näeb Kangus kasvuruumi, siis ettevõtetes tekkivad jäätmed jõuavad paremini ringlusesse. “Ettevõtete motivatsioon jäätmeid liigiti tagastada on suurem, sest seda nõuab seadus ning jäätmevedu on ettevõtetele suur kuluallikas,” lisas Kangus.

Maardus toodetakse kilejäätmetest kilegraanuleid, plastijäätmetest plastigraanuleid, peenestatakse vanu autorehve uute toodete valmistamiseks, pressitakse kokku paberi- ja papijäätmeid ning pandipakendina tagastamata jäänud alumiiniumpurke.