Lihavõtted on väga lähedal ja nii mõnelgi võib olla mõte viia pühade puhul koju üks pisike ja armas küülik loomapoe klaasakna tagant. Enne selle otsuse tegemist on aga vaja selgeks teha, mida küülikute pidamine tähendab ja mida nende heaoluks vaja on.
 

Küülik pole impulsiost! Nagu iga teise lemmiklooma võtmine, vajab ka küülikule kodu pakkumine hoolikat läbimõtlemist. Küüliku ostmine hetkeemotsiooni ajel, eriti lihavõtetel, toob sageli kaasa ebapiisava uurimustöö ja vale arusaamise nende tegelikest vajadustest. Küülik ei ole puuriloom, mis tähendab, et talle tuleb võimaldada vabalt elamist, täpselt nagu kassile ja koerale. Lisaks aga eeldab see ka elamise küülikukindlaks tegemist. Näiteks on vajalik ära peita kõik juhtmed ja muu, mida küülik närida võib.

Küülikud on keerulise iseloomuga, omapärase käitumise ja vajadustega lemmikud, kelle eest hoolitseda. Paljud inimesed alahindavad märkimisväärselt vajalikku hoolt ja tähelepanu, mis on küülikute tervise ja õnne tagamiseks oluline. Ilma põhjalike teadmisteta võivad omanikud tahtmatult küülikud hooletusse jätta ja sellega põhjustada neile kannatusi. Küülikuid ei oska ka iga veterinaar korrektselt ravida. Oluline on leida eksootiliste loomade ravimisele spetsialiseerunud veterinaar ning täna on neid terve Eesti peale alla 10. Ravi on kallim kui kassil või koeral ning ulatub sageli mitmetesse sadadesse eurodesse, kohati tuhandetesse.

Küülikud on pikaajaline kohustus. Küülikute keskmine eluiga on 8-12 aastat. See tähendab, et nad vajavad terve oma eluaja jooksul õiget toitu, sobivat elupaika, veterinaarabi ning kaaslast enda kõrvale. Põhitoiduks on hein, mis on tihti mööda elamist laiali. Nad on kõige aktiivsemad varahommikul ja hilisõhtul ning tihtilugu oskavad olla ka väga lärmakad, eriti kui nad peavad selle aja veetma puuris. Ja kuna neid peaks pidama vähemalt paaris, siis seda rohkem on lärmi ja kaost.

Küülikud ei ole lastele. Küülik ei ole kunagi lapse kohustus, vaid tema eest hoolitseb ja vastutab siiski täiskasvanud inimene. Loomad ei ole lastele empaatia ega vastutustunde õpetamiseks ning küülikud ei sobi reeglina lastele kaaslaseks. Kuna küülikud on õrnad ja lapsed tihti ei suuda mõista, kuidas nende käitumine küülikule mõjub, siis tekitab see loomale palju stressi. Küülikud ei ole kindlasti süleloomad ja kui neid mitte osata korrektselt sülle võtta, võib see tekitada lemmikule tõsiseid vigastusi. Samuti on küülikud ohu korral ka kiired küünistama ning hammustama. Lapsed kaotavad ka üldiselt küüliku eest hoolitsemise vastu huvi, kui esialgne põnevus hajub. Nii jäävad paljud küülikud puuridesse üksi, kus keegi nendega ei tegele ega välja jooksma ei lase ning sealt algavad tõsisemad tervisemured. Mitmed küülikute varjupaika sattunud elanikud on kahjuks just sellise saatusega.

Lihavõtetega seostatakse sageli küülikuid, mis kahjuks on tekitanud arusaama, et küülikud sobivad kingituseks. Paljud lihavõtete ajal koju viidud küülikutest lõpetavad kahjuks hüljatuna või varjupaigas. Tavaliselt on selleks põhjus, et esmane emotsioon kaob ning mõistetakse, kui palju hoolt nad tegelikult vajavad. Enne loomale kodu pakkumist mõtle hoolikalt läbi, kas teie pere võimeline pakkuma küülikule vajalikke tingimusi kogu küüliku eluks, mitte ainult lihavõtete ajaks. Kui eelneva jutu põhjal tundub, et teil ei ole võimalik küülikule pakkuda sellist hoolt ning piisavalt vabadust, siis küülik ei ole teie pere jaoks õige lemmik. Hooligem loomadest! 

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta