Läänemere-äärsetel riikidel on jäänud neli aastat, et saavutada ühine ambitsioonikas eesmärk – mere hea keskkonnaseisund aastaks 2021. Helsinki Komisjoni (HELCOM) avaldatud vahearuanne ütleb, et vaatamata Läänemere seisundi paranemisele jääb see eesmärk õigeaegselt saavutamata.

Suurimaid jõupingutusi tuleb teha mere ökosüsteemi hüvanguks, sest sealsete elupaikade, kalade, mereimetajate ja lindude seisund on hetkel endiselt mitterahuldav. Kasvav keskkonnamure Läänemeres on aga prügi nii rannikul kui ka mere põhjas.

Vahearuande järgi saab mõne ohuallika puhul rääkida selle mõningasest vähenemisest, kuid kogupildi parandamiseks tuleb jätkata Läänemere tegevuskavas kokku lepitud tegevuste senisest veelgi jõulisema elluviimisega.

„Olles ümbritsetud ja sõltuv merest, on Eestile selle seisundi parandamine üks olulisemaid keskkonna prioriteete. Sel aastal kinnitati Eestis esmakordselt ka merestrateegia tegevuskava, mis koosneb 16st juba lähiaastatel kogu meie mereala seisundit oluliselt parandavast tegevusest,“ ütles Keskkonnaministeeriumi merekeskkonna osakonna juhataja Rene Reisner ning lisas: „Kõik kavas olevad tegevused on Eesti panus selleks, et kogu Läänemere seisund lubatud tähtajaks jõudsalt paraneks.“

Teadlaste hinnanguil on maismaalt pärinevate fosfori ja lämmastiku heited Läänemerre küll viimaste aastatega vähenenud, kuid jätkuvalt on toitainereostusest tingitud eutrofeerumine üks olulisemaid mere seisundi mõjutajaid. Sama kehtib ka ohtlike ainete sisalduse kohta.

Suuremat tähelepanu tuleb pöörata ka veealusele mürale. Peamiselt meretranspordist ja ehitustegevusest põhjustatud veealune müra segab mõne loomaliigi omavahelist suhtlust ning mõjutab seega oluliselt nende heaolu.

Endiselt ohustavad Läänemere keskkonda ka laevade ballastveega merre sattuvad võõrliigid, kuna need võivad põhjustada muutusi ökosüsteemi struktuuris ja dünaamikas. Seni on Läänemeres registreeritud 140 võõrliiki. Vahemikus 2011 kuni 2016 registreeriti Läänemeres 14 uut võõrliiki. Lisaks on varasemalt saabunud võõrliigid laiendanud oma leviala Läänemere eri piirkondadesse. Võõrliikidega seotud riske aitab leevendada Laevade ballastvee konventsiooni ratifitseerimine.

Lisaks on vahearuandes ära toodud need inimtegevused, mis mõjutavad Läänemere ökosüsteemi ning nende kogumõju merekeskkonnale.  „Kui iga inimtegevus individuaalsel tasemel võib tunduda jätkusuutlik, siis kokkuvõttes võib eri tegevuste kogumõju olla märkimisväärne,“ ütles Reisner. Tulemused näitavad, et inimtegevus mõjutab enim Läänemere rannikualasid, kus asuvad mitmekesisemad põhjaelupaigad ja Läänemere edelaosas, kus on kõrge inimeste asustustihedus.

 „Läänemere seisund“ on regionaalsel tasemel kooskõlastatud merekeskkonna seisundi hindamine, mis on Läänemere-äärsete riikide ja Euroopa Liidu ekspertide ja esindajate laiaulatusliku ja pikaajalise koostöö tulemus. Andmed on kogutud kogu Läänemere alalt perioodil 2011-2015 ning neid võrreldud 2003-2007 aastate esialgse hindamise tulemustega.

Läänemere merekeskkonna kaitse komisjon ehk HELCOM on kõiki Läänemere riike ning Euroopa Komisjoni esindav valitsuste vaheline organisatsioon, mis koordineerib Läänemere kaitset. Vahearuande tulemused on järgmise HELCOM ministrite kohtumise läbirääkimiste aluseks, mis toimub 6. märtsil 2018 Brüsselis. Lõplik aruanne valmib aga 2018. aasta juunis.

Ingliskeelse aruandega saab tutvuda siin.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta