Veterinaar- ja Toiduamet lõpetas eile kevadise rebaste ja kährikute suukaudse marutaudivastase vaktsineerimise riigipiiri aladel.

Vaktsiini külvati väikelennukitelt 9325 ruutkilomeetri suuruses puhvertsoonis Venemaa ja Lätiga piirnevatel aladel. Külvamist alustati Kirde-Eesti piirkonnast, seejärel vaktsineeriti Pärnumaa piiriäärsed alad ning liiguti mööda Eesti-Läti piiri edasi ida suunas kuni Eesti-Vene maismaapiirini.  Puhvertsooni vaktsineerimiseks kulus kokku 10 päeva.

Alates sellest aastast viiakse vaktsineerimist läbi vaid ohustatud aladel 20-50 kilomeetri ulatuses riigipiirist. See on vajalik, et takistada haiguse taaslevimist Eesti pinnale naaberriikidest pärit nakatunud rebaste ja kährikute kaudu.

Peale vaktsineerimisperioodi lõppu kütitakse rebaseid ja kährikuid, et kontrollida vaktsiinisöötade tarbimist ja vaktsineerimise efektiivsust. Marutaudi seire jätkub kogu Eesti territooriumil.

Marutaud on loomade ja inimeste ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mis lõpeb alati haigestunud isendi surmaga. Viimase poole sajandi jooksul on metsamarutaud olnud Eestis kõikjal väga levinud. Taud hakkas kiiresti vaibuma peale metsloomade marutaudivastase vaktsineerimise alustamist 2005. aasta sügisel. Aastatel 2006-2010 külvati marutaudivaktsiini kaks korda aastas kogu Eesti pinnal. Viimase kolme aasta jooksul on Eestis marutaudi täheldatud vaid üksikutel juhtudel  Kagu-Eestis mõne kilomeetri kaugusel Venemaa maismaapiirist.

Veterinaar- ja Toiduamet tuletab meelde, et loomaomanik on kohustatud jälgima, et tema kassil ja koeral oleks regulaarselt teostatud marutaudivastane vaktsineerimine.

Kõigist ebaloomulikult käituvatest või marutaudile iseloomulike tunnustega loomadest tuleb koheselt teavitada piirkonna volitatud veterinaararsti.

Järgmine metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine toimub selle aasta sügisel.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta