Erivajadusega inimeste osatähtsus kogurahvastikus suureneb aasta-aastalt, mis muudab nende huvide ja vajadustega arvestamise üha olulisemaks. Mil määral seda tehakse, on oluline indikaator ühiskonna küpsuse kohta. Saame öelda, et inimeste hoiakud on muutumas erivajadustega inimeste suhtes üha sallivamaks ja avatumaks, kuid kokkupuutepunktide vähesus pärsib puudega inimeste suuremat kaasatust ühiskonnas.

Kirju ühiskond on rikkus

Kindlasti on enamik inimesi kokku puutunud inimesega, kellel on puue – olgu selleks liikumis-, nägemis-, kuulmispuue või midagi muud. Tavaliselt valdab meid siis kohmetustunne ja teadmatus, kuidas reageerida. Vahetu kogemuse puudumise tõttu ei osata käituda, kuna kardetakse näiteks abi pakkumisega inimest solvata. Seetõttu eelistatakse sageli eemale hoida ja pilk ära pöörata.

Põhjus, miks nii käitutakse, peitub ka meie ajaloolises pärandis. Oleme üles kasvanud sellises ühiskonnas, kus erivajadustega inimesed viibivad teistest eraldi. Selline lähenemine on aga tänaseks iganenud ja üha enam väärtustatakse mitmekesisust ja erivajadustega inimeste integreeritust ühiskonnas. Ka riiklik suund toetab mitmekesisuse väärtustamist ja rõhutab, et kirju ühiskond on rikkus.

Oluline on mõista, et ühiskonna tugevust väljendab see, kui suudame suhestuda millegagi, mis on meist erinev. Tähtis on seda tugevust looma hakata juba lapsepõlves, mil kujunevad välja inimese väärtushinnangud edasiseks eluteeks. Eestis on mõningaid häid näiteid, mis seda põhimõtet järgides tegutsevad.

Sallivuse kujundamine lapseeas

Näiteks asub Tartus Pääsupesa lasteaed, kus mängivad ja õpivad koos eakohase arenguga ja erivajadusega lapsed. Lasteaias on loodud eraldi sobitusrühmad, kuhu kuuluvad nii erivajadusega kui ka erivajaduseta lapsed, aga ka liitrühmad, kus viibivad koos erinevas vanuses lapsed. Kokkupuutepunktide loomine erinevate vajaduste ja võimetega inimeste vahel juba lapseeas rikastab maailmapilti, aitab kasvatada mõistmist ning tolerantsust erinevuste suhtes.

Sellest on kantud ka Lastekaitse Liidu ja McDonald’s restoraniketi möödunud aastal käivitatud koostööprojekt, mille eesmärk on kujundada Ida-Virumaal asuvast Remniku õppe- ja puhkekeskusest kaasav lastelaager, kus saavad koos aega veeta nii liikumispuudega kui ka liikumispuudeta lapsed. Eesmärk on luua liikumispuudega laste vajadusi arvestav keskkond, mis võimaldab erinevatel lastel koos viibida ja saada seeläbi hindamatu kogemuse osaliseks. Positiivne kokkupuude suurendab tolerantsust ja kandub edasi nende edasisse ellu, muutes meie ühiskonna avatumaks ning sõbralikumaks.

Selleks, et üheskasvamine oleks aga laiapõhjalisem, kutsun ka kõiki teisi koole, lasteaedasid ja laste huvialaasutusi aktiivselt mõtlema selle peale, kuidas kujundada oma keskkond sobivaks ka liikumispuudega lapsele. Kui iga Eesti lapse tutvusringkonnas on vähemalt üks erivajadusega laps, võime olla kindlad, et hoolivus ühiskonnas kasvab.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta