Kõige sagedamini vaatlusnimekirjades esinenud liikideks olid seekord võrdselt hallvares ja rasvatihane, keda nägid peaaegu kõik osalejad (92 nimekirjas). Neile järgnesid harakas (80), suur-kirjurähn (77), siisike (77) ja rohevint (70).

Põnevaimateks vaatlusteks olid meil talvel harva kohatavad liigid soopart, piilpart, metskurvits ja kaelus-turteltuvi ning Eestis vähearvukad liigid roherähn, vöötkakk ja karvasjalg-kakk.

Kestva talve kinnituseks nähti lihavõtte linnuvaatlusel vaid ühte valge-toonekurge ning väga vähe ka põldlõokesi, kuldnokki ja teisi sel ajal tavapäraseid kevadekuulutajaid. Talvele viitab ka rekordiliselt väike kohatud lindude koguarv ning vaatluspäevadel ei täheldatud mingit suuremat lindude rännet.

Eesti Ornitoloogiaühingule saadeti täpselt 100 vaatlusankeeti, mille koostamisel osales üle 300 linnusõbra. Pikima vaatlusnimekirja edastas Peep Veedla oma perega, kes kohtas Põhja-Eestis tehtud retkel 50 linnuliiki. 46 liiki said kirja perekond Lehtmets, perekond Aus ja perekond Arak.

Lihavõtte linnuvaatlus toimub igal aastal lihavõttepühade nädalavahetusel ning seda korraldab Eesti Ornitoloogiaühing juba alates 1998. aastast. Vaatluspäevadega pööratakse tähelepanu Eesti linnurikkusele ja rändlindude saabumisele.