Eesti Maaülikooli teadlaste hinnangul lubavad tänased euronormid kasutada meie põldudel pestitsiide kordades rohkem, kui seda tehti nõukogude ajal. Üks tundlikumaid bioindikaatoreid looduses toimuva jälgimiseks on kimalased, keda liigne põllumajanduskeemia tapab. Kui hukkuvad kimalased, väheneb ka tolmeldamine ja kannatab kõik, mis õitsemise järel vilja peab kandma.
Eesti Maaülikooli teadlaste hinnangul lubavad tänased euronormid kasutada meie põldudel pestitsiide kordades rohkem, kui seda tehti nõukogude ajal. Üks tundlikumaid bioindikaatoreid looduses toimuva jälgimiseks on kimalased, keda liigne põllumajanduskeemia tapab. Kui hukkuvad kimalased, väheneb ka tolmeldamine ja kannatab kõik, mis õitsemise järel vilja peab kandma.
- Elurikkus ja looduskaitse
- Astra Merivee, Veebiakadeemia
- 5. aprill 2013
- https://pixabay.com/photos/insect-bee-sunflower-summer-1948684/
Mesilaste massiline hukkumine on ülemaailmne mure ja ühte kindlat põhjust sellele ilmselt pole.
Maaülikooli teadlased uurivad, miks kimalased hukkuvad ja kuidas olukorrast välja tulla. Kimalane on väga tundlik bioindikaator. Ta ei suuda ennast mürkide eest praktiliselt üldse kaitsta. Kui kodumesilasel on süsteem, kuidas vastseid ja emasid pesas kaitsta, siis kimalastel see puudub. Igasugune keskkonnareostus on kimalaste peal kohe näha. Teadlased on veendunud, et pestitsiidid on haiguste ja parasiitide kõrval üks peamisi kimalaste väljasuremise tegureid.
Senised uuringud kusjuures on näidanud, et kõige salakavalam on mürgitamine just väikeste doosidega, kuna pestitsiidi kahjulikkus saab selgeks tunduvalt hiljem ning seos agrokeemiaga ei joonistu nii selgelt välja. See eest kodumesilastega tegelevad mesinikud panevad vägagi hästi tähele, kui tarud tühjaks hakkavad jääma. Antu Rohtla on mesilasi pidanud aastakümneid ning puhas praktika on näidanud, mis juhtub, kui mesitarude kõrval hakatakse põldu pritsima.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
