Kinnisvara haldavatel isikutel on käes sobilik aeg ennetada või oluliselt vähendada peagi majakatustel ja hoonete juures elavate lindude ja loomadega kaasnevaid probleeme.

„Inimese kõrval elab linnakeskkonnas mitmeid linde ja loomi, kellele see on loomulik elukeskkond. Nad elavad praegu ja ka edaspidi linnas inimese kõrval, mistõttu on mõistlik teada, kuidas vajadusel suhteid oma naabritega teadlikult ja eetiliselt korrastada ning võimalikke konflikte ennetada,“ sõnas Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi.

Erinevaid linde, aga ka näiteks rebaseid ja kährikuid, meelitavad linnakeskkonda soodsad toitumisvõimalused (lisasöötmine, laokil jäätmemajandus, lemmikloomade toit), vaenlaste vähesus ja soodsad pesitsusolud. Linnas inimese vahetus naabruses pesitsema asunud lindude, näiteks vareste, kajakate, hakkide, kodutuvide ja piiritajatega, kaasnevad sageli inimeste ja lindude vahelised konfliktid. Linnas elavad väikekiskjad võivad levitada inimesele ja lemmikloomadele ohtlikke haigusi ja parasiite. Seetõttu tuletame kõigile majaomanikele meelde, et enne ulatuslikumat pesitsemis- ja sigimisperioodi on viimane hetk ennetada linna asunud liikidega kaasnevaid probleeme.

Katustel, pööningutel, räästaalustes, rõdudel, keldrites, laoplatsidel ja mujal mittesoovitavates kohtades pesitsemise ja püsivalt elama asumise vältimiseks tuleks nendesse kohtadesse mittesoovitud lindude-loomade juurdepääs tõkestada või neid kohti varakevadel regulaarselt kontrollida ja hooldada. Juba hiljem, sigimisperioodil, on lindude-loomade häirimine ebaeetiline ja seaduse kohaselt keelatud. Esimesena hakkavad linnades pesitsema märtsis künnivaresed ja hakid ning viimasena mai lõpus piiritajad.

Ka hoonete ulatuslikumate ehitus- ja remonditööde kavandamisel peaks varakult arvestama lindudega hiljem kaasneda võivate probleemidega. Samuti tuleb vältida metsloomade ja lindude lisasöötmist ning korrastada prügimajandus, et nad ei pääseks toidujäätmetele ligi.

Jaga: