Tallinna Euroopa rohelise pealinna aasta avakonverentsil “Fantastic Creatures: Making European Cities Safe, Inclusive, Resilient and Sustainable”. võtsid sõna Euroopa Komisjoni keskkonna, ookeanide ja kalandusvolinik Virginijus Sinkevičius ja Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart.

„Euroopa rohelise pealinna tiitli saanud linnad peavad võtma eestvedaja rolli selles, et luua jätkusuutlikke, vastupidavaid ja kaasavaid tulevikulinnasid. Sellega tagavad nad hea elukeskkonna, mis on aluseks jätkusuutlikule majanduslikule ja sotsiaalsele arengule,“ ütles Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart. Ta lisas, et Tallinna strateegia 2035 ja Tallinna kliimakava ning ÜRO jätkusuutliku arengu eesmärgid on integreeritud nii rohelise pealinna aasta kui ka edasistesse tegevustesse. „Tahame muuta säästva valitsemise Tallinna linna juhtpõhimõtteks,“ lausus ta. 

Euroopa Komisjoni keskkonna, ookeanide ja kalandusvolinik Virginijus Sinkevičiuse sõnul seisab Euroopa kestlikkuse vallas silmitsi väga suurte väljakutsetega ja seda mitmel rindel.

“Olgu selleks õhk, mida hingame, vesi, mida joome, jäätmed või bioloogiline mitmekesisus, millest sõltume,” rääkis Sinkevičius ning jätkas: ,,vajame revolutsiooni energeetikas ning vajame teistsugust majandust – vähem saastavat, ringluspõhisemat, loodusesõbralikumat ning sajandi keskpaigaks kliimaneutraalset.” Tema sõnul ei ole ühelgi linnal kõiki vastuseid, kuid paljudel linnadel on mõned vastused. “Rohelise pealinna staatus tähendab jagada lahendusi, mida olete leidnud,” lisas ta. 

Konverentsi peaesineja, Euroopa Komisjoni endine kliimavolinik ja praegune kliima- ja ühiskondlike muutustega kohanemise missiooni nõukogu juhatuse esinaine Connie Hedegaard rääkis, milliseid takistusi peab ületama, et kliimaeesmärkide täitmiseni kiiremini jõuda. Ta lisas, et EL ning riigid on seadnud kliimaeesmärgid, nüüd on oluline need eesmärgid päris tegevusteks muuta.  

Konverentsil arutasid Euroopa kohalike omavalitsuste poliitikud ning ametnikud koos erialaspetsialistidega väljakutseid kestlike, kaasavate ja õiglaste linnade kujundamisel, kus on kõigile tagatud võrdsed võimalused ühiskonnaelus osalemiseks ning kuidas muuta Euroopa linnad turvaliseks, kaasavaks, vastupidavaks ja jätkusuutlikuks. 

Samuti, milliseid koostöövorme on linnades säästva arengu jaoks vaja, kuidas saame kodanikke, organisatsioone ja ettevõtteid linnajuhtimisse kaasata, millised on ühisloome tööriistad ning kuidas saavad inimesed ja organisatsioonid oma häält kuuldavaks teha. 

Neljapäevast laupäevani toimuvad Euroopa rohelise pealinna avaüritused on toonud Tallinnasse 57 linna ja valla esindajad enam kui 20 Euroopa riigist, sealhulgas 8 linnapead.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta