Eile rääkis Bioneeri toimetaja Katrin Lipp lugejatele linnastumise mõistest ja ajaloost. Tänaseks teemaks on linnade areng maailmas.

Linnade arengu eripärad maailmas

Linnade areng toimub kontinentide lõikes erinevalt. Euroopa rahvastik elab enamasti hajusalt linnastunud ruumis, kus linnade ümbrus on tihedalt asustatud ja linnad moodustavad võrgustiku. Euroopas on ainult üksikuid linnastuid, kus nagu Suur-Londonis, Moskvas või Suur-Pariisis elavad koos mitmed miljonid inimesed.

Kummalgi Ameerika mandril on seevastu mitmeid megalinnu: Sao Paolo, Buenos Aires, Mexico, New York, Los Angeles – kõigis neis elab enam kui 15 miljonit inimest.

Aasias on linnastumise tempo samuti kiirenemas. Ennustatakse, et aastaks 2020 kujunevad seal välja ligi 10 megapolist, milles elanike arv jõuab 20 miljonini. Aasia hiigellinnadest võib nimetada selliseid linnu nagu Mumbay (Bombay), Karachi, Shanghai, Dhaka, Jakarta ja Tokyo.

Aafrikas on linnade areng piirkonniti erinev, kuid siingi on elanikkond linnastunud. Näiteks suurtes linnastutes nagu Kinshasa, Kairo või Lagos, kus 1950. aastal elas 300000 inimest, küündib elanike arv nüüd 10 miljoni kanti.

Kihistumine linnade sees

Samas linnas on erinevate kvartalite vahel sageli tohutud erinevused. Suur osa linnade elanikkonnast elab vaestekvartalites, nimetatagu neid siis squats, slums, favelas, bidonvilles, kampong või gecekondu. Slummistumine on eelkõige arengumaade probleem: Saharast lõuna poole jäävas Aafrikas elab slummides umbes 72% linnaelanikest, samal ajal on see arv Euroopas vaid 6%. Kui nende inimeste koht linnades legaliseerida, siis oleks maffioossetel organisatsioonidel palju vähem võimu ja inimeste olukord ka normaalsem. Nende võimalused slummidest välja rabeleda oleksid suuremad.

Paremad elurajoonid on muutumas isoleeritud enklaavideks (nn gated communities), mis muutuvad aina populaarsemateks kõrgema keskklassi uusrikaste hulgas, seda nii Los Angeleses, Rios, Istanbulis, New Delhis, Moskvas, Roomas kui ka Toulouse´is. On tekkimas uus linluse vorm, kus linn ühendab vaid samal majanduslikul või ühiskondlikul positsioonil olevaid inimesi.

Suurlinnu ümbritsevates rohelistes rajoonides ei saa tegelikult rääkida urbaniseerumisest. Siin on tegemist vaid kokku kuuluva vähem või rohkem tiheda hoonestusega, millel puudub arhitektuuriline või linnaehituslik ühtsus.

Maailmalinnade mõju

Teisiti on lugu maailmalinnades, mis otseselt mõjutavad maailmamajandust. Sellistes linnades on börs, suurte kontsernide keskkontorid, parimad advokaadibürood, reklaamiagentuurid, maksunõustamisbürood ning lisaks võimsad kommunikatsiooni- ja liikluskeskused koos suurte lennujaamadega. Maailmalinnade eelarved on võrreldavad väiksemate riikide eelarvetega.

Artkli kolmas osa ilmub homses Bioneeris.
______________________________________________
Samal teemal:
Bioneer: Maailma linnade pidurdamatu kasv (I osa) ,
Bioneer: Maailma linnade areng (II osa) ,
Bioneer: Unustatud inimesed slummides (III osa),
Bioneer: Keskkonnamõjud (IV osa) ,
Bioneer: Õhusaaste vähendamine linnades (V osa)

Allikad: A. Gresh, J. Radvanyi „Globaliseerumise atlas“, kirjastus Agro, 2007, wikipedia, miksike, maailmakool,  wikimedia

Sarnased artiklid