Kellele ei meeldiks vaadata aias ringi jooksvaid linavästrike, jälgida kuidas pääsukesed kuuri all oma pere üles kasvatavad või kuulata kevadel metsvindi energilist hüüet „siit siit siit siit metsast ei tohi võtta mitte üks pirru tikk“. Meie kodu aedades on peidus erilised ning mitmekesised ökosüsteemid, mis on elupaigaks paljudele liikidele. Nendele kooslustele saab pakkuda ka abikätt, andes seal tegutsevatele liikidele turvalise ning küllusliku toidulauaga elukeskkonna.

 

Kuidas siis luua endale linnusõbralik aed? Kõige põhilisemad faktorid lindudele on pesapaik ning toit.

Pesapaigad

Pesapaiga valik sõltub linnu liigist. Linnud saab jagada kaheks, suluspesitsejad ja avapesitsejad. Suluspesitsejad seavad end sisse puuõõnsustesse, hoonete pragudesse kui ka meie poolt pandud pesakastidesse. Meie suluspesitsevad naabrid võivad olla tihased, varblased, kärbsenäpid, puukoristajad, kuldnokad, lepalinnud kui ka isegi väänkael. Pesakastides võib end sisseseada ka piiritaja. Räästa all ehitab endale meelsasti kodu räästapääsuke.

Avapesitsejad meisterdavad oma pesad puu otsa, põõsastesse kui ka maapinnale, kõrgema taimestikku varju. Põõsalinnud, must- ja vainurästad, varesed, harakad, mets- ja rohevindid otsivad pesapaigaks tihedaid puuvõrasid. Ööbik, punarind ja linavästrik elutsevad aga maapinnal, otsides pesapaigaks tiheda taimestikuga alasi ning lohke puujuurestikus. Kuurides ja küünides leiab tihti suitsupääsukesi, kes on endale lae alla kenasti pesa meisterdanud

Suluspesitsevaid liike saame oma aedadesse meelitada üsnagi kergesti, ehitades neile pesakaste. Pesakaste on eri mõõdus ning neid jaotatakse linnu suuruste järgi.

Maja peremees

Põhja sisemõõdud (cm)

Kasti sisekõrgus (cm)

Lennuava diameeter (cm)

Lennuava kaugus katuse alaservast (cm)

Kasti kõrgus maapinnast (m)

Soo-, põhja- ja tutt-tihane, must-kärbsenäpp

9x9

22-25

3

5

2-3

Rasva- ja sinitihane, väänkael, puukoristaja

12x12

22-28

3-4,5

5

2-3

Kuldnokk

14x14

28-35

5

6

3-6

Õõnetuvi, siniraag

20x20

40

9

7

4-5

Kakud

25x25

60-65

10-15

10

>4

(Eesti Ornitoloogiaühing)

Mida silmas pidada? Kui aias liiguvad ringi kassid siis tuleks pesakastid paigutada nii, et nad linde ohustama ei ulatu. Näiteks võib kuldnoka pesakasti paigutada hoone seina külge. Kasside eest kaitsmiseks võib oma 

lemmikutele kaela riputada ka kellukesega rihma, mis hoiatab linde läheneva kiskja eest. Üks levinud aksessuaar linnumajadel on pulk, mis on mõeldud lindudele istumis paigaks. See on aga lindudele rohkem kahjulik kui kasulik. Sest röövloomad saavad selle abil paremini pesakasti rüüstata. Pesakastidele tuleks jätta eemaldatav sein või katus, et neid peale pesitsus hooaega puhastada saaks. Pesakaste võib ülespanna aastaringselt.

Avapesitsejate aeda meelitamiseks peaks aias olema tiheda võrastikuga puid ja põõsaid ning metsikumaid, kõrge rohuga alasid maaspesitsejatele. Korralikult pügatud tihe hekk on lindudele lausa paradiis. Mitte ainult pesitsemiseks, vaid ka toitumis ning varjumispaigana.

Räästa või kuuri lae alla võib panna väikese lauajupi, mille peale on pääsukestel kergem oma pesa teha ning juhul kui pesa peaks purunema, ei kuku see maha ning kurn ei hävine.

Pruunselg-põõsalind (Sylvia communis)
Pruunselg-põõsalind (Sylvia communis)

Toidulaud

Lindude toitumisega meie aedades liigub mõte hetkega marjapõõsastele. Tõesti ei ole meeldiv kui oled pikka aega kirsside valmimist oodanud ja ühel hommikul märkad, et rästad on puu tühjaks teinud. Marjapõõsaid ja -puid saab aga katta võrkudega. Kõik linnud ei ole üldsegi nii maiad ning omavad teist menüüd. Tihased, kärbsenäpid, põõsa- ja lehelinnud, ööbik, linavästrik, punarind, lepalind ja kuldnokk on kõik meie aedade looduslikud putukatõrjujad. Ka rästad söövad tigusid, nälkjaid ja vihmausse, kui ei ole veel marjahooaeg. Vindid, ohaka- ja kanepilind käivad meil aga aiast seemneid otsimas.

Putuktoiduliste lindude aeda meelitamiseks tuleb esmalt sinna meelitada putukad. Mida mitmekesisem on aia taimestik, seda mitmekesisem on ka sealsete selgrootute asurkond. Nende arvukust tõstavad ka lehe- ja risukuhjad ning kiviaed, mis pakub endas elupaikasid. Kui ikkagi kasutada aias putukatõrje vahendeid, siis tuleks hoiduda kangetest kemikaalidest, ning kasutada keskkonnasõbralikke tooteid, mis ei hävitavad kogu putukate asurkonda.

Nagu eelnevalt sai mainitud soovime me linde marjapõõsastest eemal hoida. See-eest võiksime istuda eraldi puid ja põõsaid justnimelt lindudele. Selleks sobivad hästi näiteks pihlakas, viirpuu, tuhkpuu ja kibuvits. Seemnetest toituvatele lindudele võiks maiustamiseks aia metsikumasse nurka jätta kasvama ohakaid ja muud umbrohtu. Kasvatada võib ka päevalilli, mille seemnetest linnud meelsasti toituvad.

Lindude abistamiseks võiks aeda paigutada ka veenõu. See on vajalik nii joomiseks kui ka sulestiku eest hoolitsemiseks.

Hakkame aga pihta!

Tuleks meeles pidada, et ainus mida meie saame teha on luua aed, mis toetaks linde ning nemad on need kes lõpuks otsustavad kas neile seal meeldib. Linnusõbraliku aia võid sa rajad endale kui sa elad maal või linnas, kui sul on suur või väike aed. Maapiirkondade suurtes aedades on liigiline mitmekesisus tõenäoliselt suurem kui linnas. Kui sa oled aga loodust armastav inimene, oled sa õnnelik isegi selle üle kui saad turvalist elu pakkuda kasvõi ühele varblase perekonnale. Loodussõbralik aed pakub avastamisrõõmu pikkadeks aastateks. See kutsub külla kümneid ja kümneid erinevaid linnuliike, kes kasutavad meie loodud elukeskkonda vahepeatusena. 

Metsvint (Fringilla coelebs)
Metsvint (Fringilla coelebs)

Kasutatud materjal

  1. Linnud. Kirikiri
  2. Eesti ornitoloogia ühing
  3. Eesti Loodus. Mai 2017

Jaga: