Ebaharilikult soe ja sajune veebruar ning sellega kaasnev hallus on vajunud kõikjale. Õnneks on meil loodus, meri ja mets, mis talvekaamose keskel hinge ja vaimu toidab. Eesti loodusgiid Romet Vainol tõi neist välja seitse, Tallinnast mitte rohkem kui 1,5 tunni autosõidu kaugusel olevat matkarada, kuhu praeguse ilmaga matkale minna.

Eesti suurima rabajärvega matkarada Raplamaal

Kes ihkab näha, milline näeb välja Eesti kõige suurem rabajärv, soovitab loodusgiid minna matkama Raplamaale, Loosalu-Paluküla loodusrajale. 7,7 kilomeetri pikkune matkarada ühendab läänepoolse Eesti kõrgeimat tippu Hiiemäge (106 meetrit) ja Loosalu soostiku soosaart. Ühtlasi jääb rajale Eesti suurim rabajärv, 34 hektari suurune Loosalu järv. Matka saab alustada mõlemast otsast, Paluküla või Loosalu poolt – mis iganes suuna kasuks otsustad, jäävad matkarajale ka toredad lõkkekohad, kus keha kinnitada või lõket teha. Kuna rada ei ole ringikujuline, peab kogu raja läbimiseks edasi-tagasi arvestama umbes 15 kilomeetrit. Rahulikus tempos jalutades kulub selleks keskeltläbi viis tundi. Neli kilomeetrit sellest kulgeb ka mööda laudteed.
 

Kaks vaatetorniga matkarada, üks Raplamaal ja teine Lääne-Virumaal

Kui soovid imetleda Eestimaa loodust veidi kõrgemalt, soovitab Romet selle kogemiseks kahte vaatetorniga matkarada. Esimene neist on 2,5 kilomeetri pikkune Mukri loodusrada Raplamaal, mis kulgeb läbi rohkete rabalaugaste ja järvede. Rajale jääb 18 meetri kõrgune vaatetorn, kust avaneb imeline vaade kogu Mukri rabale. Mõnevõrra pikem ja Tallinnale lähemal asub 7 kilomeetri pikkune ja kaheksakujuline Majakivi-Pikanõmme loodusõpperada, millest kaks kilomeetrit kulgeb ka mööda laudteed. Vaheldusrikka maastikuga rada tutvustab rajale jäävaid rändrähne, teiste seas ka Eesti suuruselt kolmandat, 7 meetrini ulatuvat Majakivi rändrahnu. Imeline vaade Juminda poolsaarele avaneb Pikanõmme 24,5 meetri kõrgusest vaatetornist.
 

Ojavulina ja kohiseva veega matkarada Lahemaa rahvuspargis

Loodusgiidi sõnul on Eestis veebruari kohta ebaharilikult soe. Jää ja lumi on hakanud sulama, veetase oluliselt tõusnud ja see tähendab vaid üht – Eesti kaunid joad ja jõed on hakanud ilusat vaatemängu pakkuma. Romet soovitab praegusel aastaajal külastada näiteks Lahemaa rahvuspargis asuvat Nõmmeveski kanjonorgu ja juga. Kes pikemat matka ette võtta ei viitsi, saab auto kanjonoru lähedale ära parkida. Kes aga tahab teha pikema ringi ja jääda metsa ehk öösekski, võib matkata läbi 16 kilomeetri pikkuse Nõmmeveski-Liiapeksi matkarada, kuhu jääb ka lõkkekoht, katusega istumiskoht ja tähistaeva all magamiseks laavu.
 

Järskude küngaste ja kirevate oosidega matkarajad Paunkülas

Paunküla mäed pakuvad vaheldusrikkust ja põnevust ka kogenud matkajatele – järsud künkad vahelduvad ilusate järvede ning kirevate oosidega. Ühtlasi annab Paunküla mägede matkaradade võrgustik valikuvabaduse – kauni looduse keskel looklevatest radadest saab kombineerida erineva pikkuse ja raskusega marsruute, väiksem ring sellest 3,5 kilomeetrit ning suurem ringi 12 kilomeetrit. Samuti ei tule raja läbimiseks kõndida edasi tagasi, vaid rada moodustab mõnusa ja kompaktse ringi. Lõkke ja toidu tegemiseks tee peatus Paunküla lõkkekohas, mis on varustatud lõkkeaseme, kuivkäimla ja katusealusega.
 

Matk mööda Võlingi allikaid Järvamaal

Endla looduskaitsealal asuv Võlingi allika matkaraja suurimaks vaatamisväärsuseks on Norra allikate gruppi kuuluv Võlingi allikas. Matkaraja äärde jäävates veekogudes on märgata mitme meetri sügavusel heledate äärtega auke, kust pulbitseb välja kristallselget rohekas-sinist vett. Kuna talvel allikas ei külmu ning allikast voolab sekundis välja 220 liitrit vett, pakuvad allikad ka praegusel aastaajal ilusat vaatemängu. Loodusgiidi sõnul võib allikate läheduses kohata ka jäälindu ning märgata lumega kaetud radadel ilvese käpajälgi.
 

Jalutuskäik Purekkari neemee tipus Lääne-Virumaal

Kui tähistatud matkarada sind ei tõmba ja soovid lihtsalt looduses ringi uidata, võid matkale minna hoopis Lahemaa rahvusparki, Pärispea poolsaarel asuvale Purekkari neemele. Tegu on mandri-Eesti kõige põhjapoolseima punktiga, kuhu on meri uhtunud suuri rändrahne. Samuti on Purekkari hea koht linnuvaatluseks. Pargi auto Purekkari parklasse, jaluta mööda mereäärt kivise neeme tippu ning lõpeta matk Purekkari telkimisplatsil, kus on olemas tule ja toidu tegemiseks sobilik lõkkekoht ning katusega istumiskoht.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta