Euroopa kultuuripealinna Tartu 2024 Ellujäämise Kunstide Loodusloovusfestivalil 8.–9. juunil toimunud loodusvaatluste maratonil tehti 24 tunniga üle 10 300 loodusvaatluse. Kõik vaatlused, välja arvatud range kaitse all olevad liigid, on näha Tartu Ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaia loodud eElurikkuse andmeportaalis.  

Seitsmendat korda toimunud loodusvaatluste maratoni vaatlusretkedel ja sündmustel osales üle 2200 loodushuvilise ja -teadlase. Vaatlusi edastas üle 220 inimese, kes kaardistasid elurikkust 52 paigas. Teist aastat järjest tehti vaatlusi ka väljaspool Eestit. Tulemusi laekus Läti, Leedu, Soome ja Rootsi vaatlusaladelt.

„Hea meel, et vaatluste tegijaid tuleb igal aastal juurde. Tänavu tehti üle 2500 vaatluse rohkem, kui eelmisel aastal,” ütles loodusvaatluste maratoni eestvedaja Veljo Runnel.
 

Kõige rohkem vaadeldi taimi (843 liiki), kellest enim märgati külmamailast, harilikku hiirehernest ja mets-harakputke. Liikide arvult teisel kohal olid putukad (740). Lindudest (150 liiki) jäid vaatlejatele enim silma linavästrik, metsvint ja musträstas. Teisi elustikugruppe vaadeldi vähem. 

Enim vaatlusi tegid Villu Soon, Peeter Tarlap ja Oleg Borodin Pärnumaal Mädara külas. Kolme peale suutsid nad ööpäeva jooksul kirja panna ligi 700 liiki. Nii palju ei ole üheltki maratoni alalt varem liike kirja pandud. Ligi 630 liiki leiti Valgamaal Riidajas ning 600 liigile väga lähedale jõuti ka Viljandimaal Vaiblas. Neljanda vaatlustulemuse said lätlased, kes panid kirja 430 liiki. Vaatlejate individuaalarvestuses kogus kõige rohkem liike Priit Zingel: 628 liiki.

Loodusvaatluste maraton on harrastusteaduse algatus, mis kasutab rahvusvaheliselt tuntud vaatlusformaati BioBlitz, mille käigus tuvastatakse loodusteadlaste ja -huviliste koostöös kindlal alal ja kindla ajavahemiku jooksul nii palju eluslooduse liike kui võimalik. Loodusvaatluste maratoni korraldab Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed koos loodusharidust edendavate asutuste ning vabatahtlikega üle Eesti ja Euroopa.  

Sarnased artiklid