Täna, rahvusvahelisel loomakaitsepäeval, kohtusid Harju maavanema Ülle Rajasalu kutsel Eestimaa Loomakaitse Liidu ja OÜ Caramira esindajad, et arutada loomade varjupaikadega seotud probleeme ja leppida kokku 2000 kilogrammi annetatud lemmikloomatoidu jaotuskava.
Täna, rahvusvahelisel loomakaitsepäeval, kohtusid Harju maavanema Ülle Rajasalu kutsel Eestimaa Loomakaitse Liidu ja OÜ Caramira esindajad, et arutada loomade varjupaikadega seotud probleeme ja leppida kokku 2000 kilogrammi annetatud lemmikloomatoidu jaotuskava.
- Bioneeri uudised
- 4. oktoober 2011
Eestimaa Loomakaitse Liidu juhi Heiki Valneri sõnul on kahest tonnist toidust just sügisel eriti suur abi. Eesti loomapidamiskultuur on madal. Sügisesed loomahülgamised põhjustavad varjupaikade suure ülekoormuse ja toidupuuduse. „Loomahülgamisi vähendaks oluliselt ühtse üleriigilise lemmikloomaregistri loomine ja kiipimiskohustuse kehtestamine. Sellest on juba aastaid räägitud, kuid poliitikud pole seda paraku vajalikuks pidanud“ ütles Valner. Ta lisas, et toiduabiga võrdset rõõmu pakkus Harju maavanema mõistev ja toetav seisukoht registri- ja kiipimisküsimustes.
Taani lemmikloomatoidu maaletooja OÜ Caramira juhataja Heidi Zäro sõnul on nende väikefirma kõikidel töötajatel kodus lemmikloomad. Seetõttu elavad nad väga kaasa hüljatud loomadele. „Süda tõmbub krampi, kui mõtlen metsa puu külge seotud või teepervele visatud loomadele. Mida need loomad tunnevad või kuidas inimesed üldse suudavad niimoodi käituda? See kõik on väga ülekohtune ja julm ning sestap otsustasime nende õnnetute abistamiseks ka midagi reaalselt ära teha. Caramira töötajate meelest võiks loomakaitsepäeva toiduannetamise tavast kujuneda välja üks ilus ja tore traditsioon,“ on Zäro lootusrikas.
Eestimaa Loomakaitse Liitu kuulub lisaks teistele ühingutele ka kuus tegutsevat varjupaika ja üks metsloomadega tegelev ühing. Seetõttu teab just ELL kõige paremini, kuidas toiduabi õiglaselt jagada, on Harju maavanem Ülle Rajasalu veendunud. "Ilma peremeheta hulkuvad loomad võivad olla ohuks inimesele ja seetõttu toimetatakse nad varjupaika. Omavalitsused peavad varjupaikadele tasuma püütud loomade eest 14 päeva pidamiskulud. Seejärel sõltub nende saatus juba annetustest“, lausus Rajasalu ning tõdes, et varjupaikadele kulub see abi kindlasti väga ära ja et sellised ettevõtmised võiks leida ühiskonnas nii tunnustust kui järgimist.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta