Loomade heaolu ja keskkonna eest võitleva grupi CIWF (Compassion in World Farming) ja Koalitsiooni Euroopa Farmiloomade Heaks (ECFA) uus film, mille esilinastus toimus Brüsselis 21. jaanuaril 2010, esitleb üksikasjalikult loomapidajate selget seaduse mittejärgimist ja valitsuste tegematajätmisi seaduste jõustamisel.

2008. aastal alguse saanud 18 kuud väldanud salajase uurimuse käigus külastasid CIWF ja ECFA 74 seafarmi kuues liikmesriigis: Taanis, Ungaris, Saksamaal, Hispaanias, Hollandis ja Ühendkuningriigis. Uurimus koos Euroopa Toiduohutusameti raportiga annavad ülevaate sigade kasvatamisest üle terve Euroopa ning viitavad sellele, et suurt osa 250st miljonist Euroopa Liidus kasvatatavatest sigadest peetakse ebaseaduslikes tingimustes.

CIWF on juhtiv rahvusvaheline põllumajandusloomade heaolu eest seisev valitsusväline organisatsioon. CIWF juhib Koalitsiooni Euroopa Farmiloomade Heaks (ECFA), mis koosneb 39st loomade heaolu organisatsioonist 25es Euroopa Liidu riigis, Norras, Šveitsis ja Iisraelis. Lisaks sellele on CIWF’i esindajaid Hiinas, Indias ja Lõuna Aafrika Vabariigis.

Millised tingimused on sigadel?

Uurimus ning Euroopa Toiduohutusameti raport viitavad sellele, et suurt enamust Euroopa sigadest kasvatatakse EL-i loomade heaolu käsitlevate eeskirjade vastaselt.

Vaatamata sellele, et vastu on võetud uusi seadusi (juba 7 aastat tagasi), kasvatatakse suuremat osa Euroopa sigadest tööstuslikult väga halbades tingimustes.

Sead pannakse tihedalt sulgudesse, kus ei ole põhku ega muud keskkonda mitmekesistavat materjali.

Peaaegu kõikide sigade sabasid oli kärbitud, kuigi selle rutiinne tegemine on ebaseaduslik.


Millised on head tingimused sigade kasvatamiseks?

Loomulikes tingimustes veedab siga 75% valgest päevaajast tegevuses – tuhnides, toitu otsides ja ümbritsevat maailma uurides. Kõik need tegevused on võimatud intensiivse tootmise tingimustes.

Igavusest ja stressist püüavad nende tähelepanu teiste sigade sabad ja nad hakkavad neid sabasid hammustama. Et seda ära hoida lõikavad loomapidajad ära osa sea sabast. Teaduslik uurimustöö näitab, et õige viis, kuidas ära hoida sabade hammustamist on hoida sigu heades tingimustes.

Eelkõige on tähtis anda sigadele õlgi või sarnast materjali, mida nad saaksid närida ja uurida. Seetõttu on EL-i seadustega keelatud rutiinne sabade kärpimine ja seadused nõuavad, et sigadele pandaks sulgudesse keskkonda mitmekesistavat materjali nagu õlgi.

Olukord Eestis

Eestis on lubatud lõigata põrsaste sabasid üksnes juhul, kui see on veterinaararsti otsuse kohaselt nende tervise ja heaolu tagamiseks vältimatult vajalik.

Euroopa Sigade Direktiiv sätestab, et sigadele antaks põhust või sarnasest materjalist küljealune, mis võimaldataks neil käituda liigiomaselt, kuid seda juhtub harva. Eestis tuleb sigadele ülemäärase kisklemise ärahoidmiseks anda põhku või muud sobivat materjali, mis juhib sigade tähelepanu eemale kisklemiselt.

Mida arvavad loomakaitsjad?

Eesti Loomakaitse Selts kutsub Eesti seakasvatajaid üles pidama sigu ekstensiivselt. Intensiivselt sigu pidavatele tootjatele soovib Eesti Loomakaitse Selts südamele panna, et nad tagaksid sigade heaolu ja võimaldaksid sigadele vähemalt Euroopa Liidu ja Eesti õigusaktides nõutud tingimusi. 

Samuti kutsub Eesti Loomakaitse Selts Eesti tarbijad üles tarbima vähem sealiha või ostma lihatooteid vaid nendelt tootjatelt, kes peavad loomi ekstensiivselt ning tagavad loomade heaolu. Sellisel moel saavad tarbijad kaasa aidata sigade heaolu tagamisele. Loomasõbralikust tarbimisest ja intensiivsest sigade pidamisest saab lähemalt lugeda Eesti Loomakaitse Seltsi kodulehelt.


Sarnased artiklid